Evelyn Sepp on küll poliitikast taandunud, aga talle läheb jätkuvalt korda eestlaste käekäik. Selleks õpetab ta «Kõigi Eesti Laul» korraldajaid, keda nad peaksid juba olemasolevatele Eesti tippartistidele esinema kutsuma.
Evelyn Sepp õpetab, keda suurele heategevuskontserdile esinema kutsuda
Tasuta kontsert «Kõigi Eesti Laul» toimub 14. aprillil Tallinna lauluväljakul. See on korraldatud samade inimeste poolt, kes alustasid Facebookis ülimenukat kampaaniat «Kõigi Eesti», kus inimesed said oma profiilipildile lisada valge südame, mis tähistab vabadust ja armastust Eestis toimuva vastu.
«Kõigi Eesti Laul» korraldajad on teada andnud, et pühapäeval toimuval kontserdil astuvad üles Ewert and The Two Dragons, Ivo ja Robert Linna, Revals, Lenna, Svjata Vatra, NOËP, Mari Kalkun, PX Band, Tanel Padar, Synne Valtri Band, Stefan, Idealnõje Ljudi jt.
Vaatamata sellele, et tegu on juba niigi värvika ning staaridest kubiseva seltskonnaga, siis jääb sellest endisele riigikogulasele väheks.
«Imetore oleks programmis näha ka kohalikke vene räppareid, muusikuid ja teisi andekaid noori, näiteks Narvast või sealtkandist,» kirjutas Evelyn Sepp ürituse kommentaariumis.
Korraldajad vastasid kiirelt: «Mõned juba on. PX Band, идеальные люди ja Тут и там, ent keda sa veel soovitaksid?»
Evelyn pani siis oma vene muusika teadmised mängu ja soovitas esimesena artisti Stuf. Selle järel ka Aleksandr Zedeljovi ning Pissarenkot oma bändiga. «Korraldab muide Narvas Baltic Sun Festivali ja pikalt seal vedanud jazziklubi,» lisas Sepp Pissarenko kohta.
«Üks vaikne ja väga-väga huvitav isiklik elamus Izida Galimova. Ta on klassikaline metsosopran, aga saatis ise ennast kitarril ja laulis Bulat Okuzava laule, üldisemalt vist romansse. Üks sõbra laulu lõik on mul endal Instas u 2 aastat tagasi Narva kunstigaleriist ühelt kontserdilt, aga vist ei oska seda siia jagada. Võib olla väga-väga üllatav,» soovitas Sepp.
Kas korraldajad võtavad Evelyn Sepa soovitusi kuulda, ei ole teada, aga endine poliitik kutsub inimesi üles kontserdil osalema.
«Paljud teist kutsuvad ülese olema kannatlik ja leplik, räägivad teiste sõnadega sama juttu kui a la et kui lööb, siis järelikult armastab, kuigi see kõlab täpselt nii nagu paljud kutsusid veel kümmekond aastat tagasi olema kannatlik ja leplik neil inimestel, kes kannatasid koduse vägivalla all või olid häbistastatud ohvrid. See praegune ei erine sellest: igapäevasest vaimsest vägivallast, ähvardamisest, nõrgemate kiusamisest, teistsuguste alandamisest, oma võimu ja ego nautimisest, mis on omane üpris haige minapildiga inimesele, tüüpilisele vägivallatsejale, mitte riigimehele või riiginaisele, mitte millegi poolest. Ja päris kindlasti ei ole see SEE, mis «ühiskonda rahu ja sidusust toob».»
«Kui su turvatunne, väärtused, inimeseks olemine ja eneseväärikus on kadumas, on ka vabadus kadunud. Mõned kutsuvad taolistes oludes andeks andma, olema tänulik vmt, s.t. olema vait. Aga vaadake korra Eestis praegu toimuvat nii, et see on midagi, mis meid kõiki inimestena ühendab, annab julgust mitte leppida kurjusega, mitte vait olla, mitte üksi nurgas häbi tunda vaid vastupidi - ühendab selgemalt ja kõlavalt sõnastama ja seisma selle Eesti eest, mida saavad kõik seda armastavad inimesed pidada enda omaks, Kõigi Eestiks. See on selline maa, rahvas, väärtused ja vabadus, mida ei saa meilt varastada mitte ükski poliitik ega partei, ükski kuri ega väiklus. Tule ja aita seda tunnet tunda, rõõmu tunda selle üle, kes me oleme ja miks me oleme ja sellest, et Eesti on Eesti.»