Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

VIDEO Salaküti karm lõpp: temast jäid alles vaid kolju ja püksid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Lõvi Lõuna-Aafrika Vabariigi Krügeri rahvuspargis
Lõvi Lõuna-Aafrika Vabariigi Krügeri rahvuspargis Foto: Jerome Delay / AP/Scanpix

Lõuna-Aafrika Vabariigis ei jäänud salakütist peaaegu mitte midagi järele, sest ta langes nii elevandi kui lõvide kätte.

BBC teatel hukkus ninasarvikute salakütt 2. aprillil Krügeri rahvuspargis ning ta jäänused leiti 4. aprillil.

Mees oli salaküttimas koos mitme kaaslasega, kes nägid, kuidas ta jäi suure isase elevandi ette, kes talle peale astus.

Elevant Lõuna-Aafrika Vabariigi Krügeri rahvuspargis
Elevant Lõuna-Aafrika Vabariigi Krügeri rahvuspargis Foto: AGAMI/C. Piek / imago/blickwinkel/Scanpix

Salakütid teatasid kaaslasega juhtunust rahvuspargi patrullidele, kes asusid meest otsima, lootes leida ta surnukeha.

«Me ei leidnud teda. Lõpuks jäi ta hukkumispaigas silma kolju, millel oli nahk ja juuksed alles ning püksid. See oli kõik, mis sellest mehest alles jäi,» laususid pargi töötajad.

Nad lisasid, et arvatavalt sõid mehe surnukeha ära lõvid. 

Nad lisasid, et Krügeri rahvusparki ei tohi minna salaküttima ja liikuda seal jalgsi, sest loomade käitumine on ettearvamatu.

Krügeri rahvuspargi esindajate teatel on neil ninasarvikute salaküttimisega suur probleem, sest ninasarvikute sarved on Aasia riikides väga hinnatud.

6. aprillil konfiskeerisid Hongkongi lennujaama tollitöötajad salakaubana veetud ninsasrvikute sarved, mille väärtus oli 2,1 miljonit dollarit (1,8 miljonit eurot).

Krügeri rahvuspark asub Lõuna-Aafrika Vabariigi kirdeosas Mpumalanga ja Limpopo provintsis. Esmane park rajati sinna juba 1898. aastal ning nimetati hiljem LAVi presidendi Paul Krügeri järgi.

Looduskaitseala suurus on 18 989 ruutkilomeetrit, olles nii suur, et selle põhjalikuks läbimiseks kulub vähemalt kolm päeva. Igal aastal käib seal üle 1,3 miljoni külastaja.

Rahvuspargis on 336 liiki puid, seal elab 49 liiki kalu, 34 liiki kahepaikseid, 114 liiki roomajaid, 507 liiki linde ja 147 liiki imetajaid. Suurimaks vaatamisväärsuseks peetakse «suurt viisikut»: lõvi, leopardi, elevanti, pühvlit ja ninasarvikut.

Tagasi üles