:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11927128t1ha76d.jpg)
Teadlased arvasid üle 40 aasta, et Hiina kuulsate terrakotasõdalaste pronksrelvad säilisid tänu sellele, et vanad hiinlased oskasid neid kroomida ehk metalliseerida, kuid uus uuring lükkas selle ümber.
Katse lükkas ümber, et Hiina terrakotasõdalaste pronksrelvad säilisid tänu kroomimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopas hakati kroomimisega katsetama 19. sajandil, sellest hoolimata levis pikka aega teooria, et seda tundsid ka Vana-Hiina meistrimehed, kirjutab nationalgeographic.com.
«Pikka aega levis teooria, et kroomimine taasavastati 19. sajandil ning et selle tegelikud leiutajaid olid 3. sajandil eKr hiinlased. Väideti, et kroomimist kasutati ka Hiina esimese keisri Shi Huangdi terrakotaarmee sõdalaste relvade puhul, et need ei korrodeeruks» teatasid teadlased.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11927129t1h5ac0.jpg)
Kroomimisteooria hakkas levima üsna pea pärast seda, hiinlasest farmer leidis 1974 oma põllult terrakotasõdalased, keda arheoloogid hakkasid välja kaevama.
Sõjameeste pronksrelvi uuriti nüüd uuesti laboratooriumis ja leiti, et neil oli jälgi kroomoksiidist, kuid see viitas värvile, mitte metallile.
Briti University College London ja Hiina keiser Qi Sichuangi mausoleumi muuseumi esindajad uurisid sõdalaste juurest leitud 464 pronksist noolepead, mõõgatera ja teisi sõdimisel kasutatud esemeid.
Lisaks tehti katseid nii Hiinas kui Ühendkuningriigis. Hiina pinnaseuuring näitas, et selle koostis on selline, milles pronks ei korrudeeru. Ühendkuningriigis aga hakkasid pinnasesse matmise katses kasutatud pronksist relvakoopiad korrudeeruma, olles seal vaid neli kuud.
«Meeskond tegi head ööd tõestades, et pronksist relvad ei olnud kaetud kroomiga, vaid need säilisid Hiinas tänu pinnasele,» teatas konserveerija Thomas Chase.
Bostoni ülikooli Aasia uuringute juht Robert Murowchick lisas, et algne kroomimisteooria oli loogiline, sest juba iidsel ajal otsiti viise, kuidas relvi kaitsta korrosiooni eest.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11927175t1h3470.jpg)
«Nüüd on selge, et see kroomimisteooria ei pea paika, pigem säilid relvad selle tõttu hästi, et nad olid hävimist takistavas pinnases. Iidsete relvade väidetavat sajanditetagust kroomimist saab võrrelda keiser Qini sooviga leida surematuse eliksiir,» lausus Murowchick.
Terrakotasõdalased asuvad Hiina Shaanxi provintsis Xianis šahtides esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Need 8099 sõdalast pidid kaitsma keisrit teispoolsuses.
Shi Huangdi suri 10. septembril 210 eKr ning ta mausoleum koos terrakotasõdalaste šahtidega valmis 209 eKr.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/05/11927140t1ha24d.jpg)