:format(webp)/nginx/o/2019/02/27/11829052t1h8e96.jpg)
Noortesaates Nova oli külas Tartu Ülikooli tudeng Marget Miil, kes uuris 9-13 aastaste noorte lemmikjuutuberite ja nende loodavate sisu kohta. Uuringust tuli välja, et Eesti noored hakkavad 11-aastaselt jälgima juutuubereid, kes edastavad rassistlikku ja seksistlikku sisu.
ETV 2 eetris olev saade «Nova», mida juhib saatejuht Mai Palling, avaldas kolmapäeval Tartu Ülikooli tudengi Marget Miili uuringutulemused, kust selgus, kuidas mikrokuulsused ehk juutuuberid, instagrammerid ja teised sotsmeedias tegutsevad populaarsed kasutajad uuringus osalenud noorte elusid kujundavad ja mõjutavad.
Uuringu pealkiri on «9–13-aastaste noorte lemmikjuutuuberid ning nende poolt loodava sisu analüüs» ehk tulemustest selgusid ainult nende lemmikud juutuuberid ja see, millist sisu nad loovad.
Marget Miil selgitas, et vastavalt tema seminaritööle, tuli välja, et noored, 9-13-aastased, vaatavad kõik suhteliselt samu juutuubereid, aga soolises lõikes on selge erinevus. «Poisid eelistavad poisse vaadata ja tüdrukud tüdrukuid,» sõnas Marget.
/nginx/o/2019/01/21/11730301t1h6c51.jpg)
«Mida me nägime oli see, et pärast 11-eluaastat tulid sisse problemaatilised juutuuberid, kes edastasid rassistlikku ja seksistlikku sisu. See on kõige suurem tulemus, mis meil tuli sealt,» selgitas Marget.
Noor uurija täpsustas, et kuigi 11-aastaste seas tekib vastuoluliste juutuuberite vaatamise trend, siis ei tähenda see seda, kõik noored vaataksid neid ning et noored oleksid hukas. «Paljudel lastel on olemas vajalikud digipädevused sellise sisuga toimetulekuks ning teistel võivad need pädevused veel arendamist vajada,» ütles ta.
Peamine žanr, mida lapsed ja noored vaatavad, on vlog ehk videoblogi, kus juutuuber näitab osakest enda päevast. Kuigi teemad, millest juutuuberid videos räägivad, on erinevad, siis enamasti anti mõtteid edasi just video blogi vahendusel.
«Hästi vaadatud oli see, kui juutuuberid kommenteerisid midagi. Vaadati mingit teist videot või aktuaalset sündmust elust ja siis kommenteerisid seda. See oli peamine asi, mida noored vaatasid,» tõi uurija välja.
Marget Miil tõi välja, et kui tema ja paljude vanemate inimeste lapsepõlves olid kuulsused, kelle moodi taheti olla, meist justkui kaugemal, siis tänapäevaste mikrokuulsuste edu võti ongi just lähedus oma jälgijatega.
«Nad on nii lähedased oma jälgijatele, et lastele tundub nagu nad räägiksid oma sõbraga, mitte kuulsusega. Kui mikrokuulsus paneb like tema kommentaarile, siis tundubki nagu ta oleks sinu sõber,» sõnas Miil ja tõi välja, et kui mikrokuulsused reklaamivad mingit brändi või soovitavad midagi, siis kipuvad noored nende stiili imiteerima.
Marget Miil tõi tulemusi analüüsides ka välja, et paljud noored ei pane tähelegi, et nad oma lemmik mikrokuulsuseid järgi teevad. Tihti luuakse ka ise sisu, mis sarnaneb nende lemmik juutuuberi vlogile või muule kontendile, teadmata ise, et nii tehakse.
Miil tõi ühe võimaliku ohuna välja, et kui lapsed ise ei taju, kui mikrokuulsus teeb midagi ärilisel eesmärgil, siis on raske tõmmata piiri selle vahel, mida nad usuvad ja mida mitte. Kuigi noored ei pruugi tajuda, siis nende lemmikutest juutuuberitest peaaegu kõik tõid välja, et tegemist on tasutud sisuga.
/nginx/o/2019/01/21/11730123t1h9cf0.jpg)
«Ma ei arvanud, et hästi palju rassistlikku sisu on. Kui ma nägin sellist videot nagu «Ahistan Tinderis naisi», mis ma tean, et on tehtud sarkasmiga, siis kas üheksa aastased teavad, et tegu on sarkasmiga? Kas nad pärast video vaatamist saavad sõpradega kokku ja teevad seda järgi? See omakorda sünnitab sellist käitumist ja võib-olla muudab selle normaalseks,» kommenteeris Marget.
Asi aga ei ole nii hull, kui esmapilgul paistab. Marget Mill leiab, et noortel on tegelikult digipädevused, et sellega toime tulla, ning kui ei ole, siis tuleb seda arendada. «Oluline roll seisneb nende teemade käsitlemises digi- ja meediahariduses ning lapsevanemad peaksid ka ise lastega rääkima. Nii oskavad lapsed paremini mõista ja tõlgendada sisu, mida nad näevad ja kuulevad,» selgitas ta.
Noor uurija sõnas, et ema jaoks oli kõige üllatavam see, et 513 noorest, keda tema oma töö jaoks küsitles, vaid neli tükki ütles, et ei vaata YouTube'i videoid. «Ma arvasin, et neid on reaalselt rohkem, aga YouTube'i vaatamine on niivõrd universaalne asi,» tõi Miil välja.
TÜ nooruurija ütles ka, et vanemad ei peaks püüdma oma lapsi keelata YouTube'i vaadata, küll aga peaksid nad suunama neid ka muud sisu jälgima. «Ilma põhjuseta lapsi keelata ei tasuks, küll aga tuleks lastega sellisest sisust rääkida, et nad oskaksid seda paremini mõista,» tõi Miil välja.
«Viimase uuringu kohaselt vaatavad lapsed neli tundi mobiilist videoid,» sõnas Miil, kuid lisas, et lapse ja vanemate vahel peaks olema avatud suhtlus sotsmeedia kasutamise osas.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)