Alates sellest nädalast saab end vaktsineerida puukentsefaliidi vastu. Rohkem kui kaheksakümmend apteeki üle Eesti pakuvad vaktsineerimise võimalust igale soovijale. Rohkem infot leiab lehelt vaktsineeriapteegis.ee. Raadio Elmar otsesaates «Päevapüüdja» rääkis mees, kes on ise puukentsefaliidi läbi põdenud ja jagas nüüd kuulajatele oma mõtteid üleelatud haiguse kohta.
Mees, kes põdes puukentsefaliiti ja soovitab nüüd omast käest: «Inimesed, vaktsineerige!»
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Eesti Apteekide Ühingu andmetel on Eestis on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse skeemi järgi: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9-12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga.
Teiste riikide kogemus kinnitab, et apteekides vaktsineerimine on aidanud olulisel määral tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset. Praegu vaktsineeritakse apteekides juba 12 Euroopa riigis, osades neist ka apteekrite poolt. Eestis viivad vaktsineerimistoimingut läbi tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastavasisulise väljaõppe läbinud tervishoiutöötajad.
Raadios Elmar käis intervjuud andmas mees, kes on ise puukentsefaliiti põdenud. Võrumaalt pärit Ülo Tulik töötab igapäevaselt linnavolikogus ja Hellenurme hoodekeskuse juhatuses.
Tulik sai kuus aastat tagasi diagnoosi, et põeb puukentsefaliiti. «Nagu iga haigus, tuli see väga ootamatult. Minu õnn oli see, et perearst Valentina Kesper ütles kaebuste peale kohe, et see on puukentsefaliit. Mina tookord seda ei uskunud,» rääkis Tulik.
Tulik kirjeldas, et haigus avaldus kõrge temperatuuri ja ääretult halva enesetunde näol. «Vahepeal lõi küll temperatuuri alla, kuid jõuetus valdas mind mitu päeva,» lisas ta.
Mees tunnistas, et puuki ta oma kehalt ei leidnud ja seetõttu ta ei tea, millal see haigus täpsemalt alguse sai. «Ma võin küll oletada, et ükskord, kui ma metsas haavatud metssiga jälitasin, roomasin kaks tundi maas ja hiljem saunas pesin võibolla selle puugi maha, teisi võimalusi mina ei näe,» rääkis Tulik nakatumise võimalikust hetkest.
Tulik kirjeldas, et peale esimeste kahtluste ilmnemist võeti tema seljaajust proov, mis kinnitas haiguse nähte. «Edasi viidi mind Tartusse ja haiglas oldud periood kujunes ligikaudu kuu aja pikkuseks. Olukord oli raske nii mulle kui mu lähedastele,» lisas ta.
«Nüüd ma soovitan vaktsineerimist kõigile oma tuttavatele,» lisas Tulik.
Rohkem infot vaktsineerimise kohta leiab veebilehelt vaktsineeriapteegis.ee.
Kuula Ülo Tulikuga tehtud intervjuud SIIT: