Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Video: 15. sajandi sõjapealiku mõõgapide särab nüüd 3D-s

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
15. sajandi moslemist sõjapealiku Ali Attari mõõga käepide
15. sajandi moslemist sõjapealiku Ali Attari mõõga käepide Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Moslemist sõjapealik Ibrahim Aliatar hukkus 1483. aastal Hispaania Córdoba provintsi Lucena lahingus ning vaenlased võtsid temalt ta kuulsa mõõga.

Rohkem kui 500 aastat hiljem näitavad Toleedo sõjamuuseumi ja Valencia tehnikaülikooli teadlased selle mõõga käepidet 3D-s, teatab livescience.com.

Zagra isand Aliatar oli Granada sultani Boabdili äi. Sultan Boabdil, keda tunti ka kui Muhammad XII, oli Nasridi dünastia viimane sultan. Moslemitest Nasridi dünastia valitses Andaluusias Granadas 1230 – 1492.

Aprillis 1483 üritas sultan Boabdil koos oma äia Aliatariga vallutada kristlikku Lucena linna, kuid pidid Kastiilia kuninglikele vägedele alla vanduma. Hispaanlased tapsid 90-aastase Aliatari, võttes ta mõõga sõjasaagina kaasa ning vangistasid sultan Boabdili, kes viidi Aragoni kuninga Ferdinand II käsul Porcuna kindlusse. See kindlus asub Córdobast 50 kilomeetri kaugusel.

Aliatar kasutas Lucena lahingus erakordset mõõka, mille käepidemel oli kulda ja kalliskive, selle otsas aga rauast kuplikujuline osa.

Mõõgal on loomakujutisi ja araabia sümboleid, mis viitavad selle relva omanikule.

15. sajandi moslemist sõjapealiku Ibrahim Aliattari mõõga käepide
15. sajandi moslemist sõjapealiku Ibrahim Aliattari mõõga käepide Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Hispaania teadlased taastasid mõõgakäepideme kunagise hiilguse ja tegid sellest mõõgast digitaalse versiooni, kasutades fotogramm-meetriat, mis on fotode abil objektide asendi, mõõtmete ja kuju määramine.   

Nüüd saab näha ka seda, mis on käepideme sees.

«Tegemist on kultuuripärandiga, mille digitaalversioon näitab seda igast küljest, ka seest,» sõnas Valencia tehnikaülikooli teadlane José Luis Lerma.

Tagasi üles