/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11907304t1hbc00.jpg)
Mõne aasta eest Soome kolinud Eesti laulja Vaido Neigaus avaldab Instagramis muret kodumaa poliitilise olukorra üle ning mõtiskleb, kas Eesti on koht, kuhu tahaks edaspidi tagasi tulla.
Vaido Neigaus: kahtlen Eesti tulevikus, kui võimu võtab erakond, mis haiseb ksenofoobia järele (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meedias staarmetroseksuaalina tuntud Vaido Neigaus valutab kodumaa tuleviku pärast südant. 31-aastane muusik kirjutas Instagramis, millises Eestis ta elada sooviks ning mis teda praeguse poliitilise olukorra juures murelikuks teeb.
Neigaus kolis 2016. aastal Soome ning tema südame on võitnud kohalik poplaulja Jondé. Muusikud kihlusid 2017. aastal. Neigaus andis mullu välja omanimelise albumi ning tegeleb hetkel elulooraamatu kirjutamisega.
Avaldame Neigausi mõtted täismahus.
«Kuna teema on päevakorras, siis kirjutan oma mõttest.
Lapsena ei näinud ma enda ümber seda, mis tegelikult «suurte inimeste maailmas» toimus, sest ma olin sellest maailmast väga kaugel. Täiskasvanuna vaatan ja imestan, mis selles väikeses riigis toimub. Olgugi et ma elan teises riigis koos välismaalasega, on südames alati olnud killuke Eestit.
Millises Eestis ma tahaksin elada?
Kindlasti kohas, kus ei peaks pettuma kellegi «maailma parandamise» soovis muuta Eesti kinniseks, kuhu ei ole võimalik oma välismaalasest paarilisega tulla, sest kunagi ei tea, millal järgmise vihakõne või kivirahe alla võib sattuda.
Kindlasti kohas, kus kõigil oleks võrdsed õigused, mistahes nahavärviga või seksuaalsusega on tegemist. Nad on täpselt samamoodi inimesed meie ümber, kes vajavad seda turvatunnet ja kohta, kus rahumeelselt elada.
Tulevikus sooviksin saada lapsevanemaks, olgu see surrogaatema abiga või lapsendamise teel, kuid ma tean, et ma kasvataksin temast avatud maailmavaatega ja suure südamega lapse, nagu tegi seda minu ema.
Teemad, mis on uudistest läbi käinud, on pannud mind aga kahtlema sellises Eesti tulevikus, kui riigis võtab võimu erakond, mis haiseb ksenofoobia järele.»