Selgeltnägija tegi Einsteiniga just seda, millest Freud mõtles

Wolf Messing (1899-1974)

FOTO: Lev Ivanov / RIA Novosti/Scanpix

Saksa päritolu USA-Šveitsi füüsikateoreetik Albert Einstein (1879  - 1955) oli 20. sajandi üks tähtsamaid teadlasi, kes läks ajalukku oma üldrelatiivsusteooriaga.

Einsteini peeti kahe jalaga maapeal olijaks, kuid ta kirjutiste ja kaasaegsete mälestuste kohaselt uskus kuulus mees telepaatiasse ja kohtus oma ajastu ühe kuulsama selgeltnägija Wolf Messingiga (1899 – 1974), teatab messagetoeagle.com.

Einstein sõnas oma eluajal mitmel korral, et ei saa tegeleda füüsika ja teiste reaalteadustega, kui ei usu nähtamatusse ja sellesse, mida ei saa käega katsuda.

Albert Einstein 1930. aastatel

FOTO: Bildarchiv Pisarek / akg-images / Bildarchiv Pisarek / akg-images/Scanpix

«Olen füüsikateoreetik ja tegelen asjadega, mida ma ei saa füüsilisel kujul näidata, saan neid vaid metmaatiliselt ja füüsikareeglite abil tõestada. Minu jaoks on nähtamatu ja kuuenda meelega tajutav olemas,» sõnas kuulus füüsik 1920. aastatel.

Nii nagu praegu, arvasid paljud ka siis, et selgeltnägijad ja teised sarnased on tegelikult silmamoondajatest šarlatanid.  

Siiski oli ja on teadlasi, keda huvitab nähtamatu, kaasa arvatud telepaatia ja nad teevad katseid selle tõestamiseks.

Mis puudutab aga Einsteini, siis ta tegeles küll teoreetilise füüsikaga, olles tõsiseltvõetav teadlane, kuid talle pakkus huvi ka nähtamatu maailm ja ta üritas endas leida müstilist poolt.

«Meie elus on palju müstilist. See on nii kunsti kui teaduse allikas. Kui inimene ei peatu ega vaata maailma imepärasust aukartusega, siis on ta sõna otseses mõttes surnud. Ta silmad on suletud,» sõnas Einstein oma sõpradele.

Einstein kohtus Viinis ka 1920. – 1930. aastate kuulsa vene juudist müstiku ja selgeltnägija Wolf Messingiga, kes oli talle jätnud kustumatu mulje.

Sellel kohtumisel oli ka kuulus psühhiaater ja psühhoanalüüsi looja Sigmund Freud. Freud tahtis Messingi oskusi uurida ja mõtles oma peas, et mida see mees tegema peaks. Freud ei öelnud seda Messingile.

Sigmund Freud 1926

FOTO: akg-images /Scanpix

Messing osutus mõttelugejaks, kuna Freud oli mõelnud, et selgeltnägija peaks minema Einsteini juurde ja ühe vuntsikarva temalt välja tõmbama. Messing tegigi nii.

Einstein kirjutas, et tal oleks maailma ja universumi saladusi lihtsam lahendada, kui tal oleks sellised võimed nagu Messingil.

Messing sai tuntuks selle poolest, et suutis ilma vaevata leida kadunud asju ja inimesi, lugeda mõtteid, ennustada tulevikku ja kasutada sugestiooni, mis on meeleolu ja tahte tahtlik psüühiline mõjutamine.

Väidetavalt kasutas Teise maailmasõja ajal Messingi oskusi nõukogude diktaator Jossif Stalin, et tema abil saada teada sakslaste sõjastrateegia ja selle alusel luua oma strateegia.

Tagasi üles