:format(webp)/nginx/o/2019/03/28/11903710t1he7cc.jpg)
Juba pikemat aega käivad autoriõiguste pärast kohtu vahelt Eesti suurim tantsukool JJ-Street ja Eesti Esitajate Liit (EEL). Viimane leiab, et JJ-Street on ilma loata kasutanud erinevate artistide muusikat ja peab selle eest maksma. JJ-Street aga sõnas, et nemad tegutsevad hariduslikul eesmärgil ja sellepärast raha maksma ei pea.
Eesti Esitajate Liit kirjutas oma kodulehel, et pikemat aega (2015. aastast) esitajatele ette nähtud tasude maksmisest kõrvale hoidnud tantsuklubi JJ Street (MTÜ Urban Style), mis on üks suuremaid tantsuklubisid Eestis, kasutab kohtus enda õigustusena väidet, et tegu ei ole kommertstegevuse, vaid haridusasutusega. EELi jaoks on tegu põhimõttelise vaidlusega, mille tõlgendusi ootavad ka teised tantsu- ja aeroobikaklubid. Kui kohus peaks rahuldama EELi hagi, ootab MTÜd Urban Style üle 5000 € nõue.
«Kuna kehtiv seadus kohustab ärilistel eesmärkidel kasutatava muusika avaliku esitamise eest maksma tasu õiguste omajatele ning määratleb erandina muusika kasutamise hariduslikel eesmärkidel, on osa tantsuklubid asunud seisukohale, et nemad ongi haridusasutused. Antud vaidluses väidab Urban Style klubi juht Joel Juht muuhulgas, et enamiku muusika loob klubi ise ja annab treenerile kasutada, et nende klubides on muusika teisejärgulise tähendusega – oluline on rütm ja vaid 30 protsendi treeningute osas kasutatakse muusikat, ülejäänud aja plaksutatakse rütmi,» rääkis Ambur. «Tegelikkuses on aga antud ettevõtte majandusaasta aruannet lugedes näha, et ligi 80 protsenti tuludest tuleb ettevõtlusest, lisaks väidame, et tegemist on ärilistel eesmärkidel muusika mängimisega.»
Urmas Amburi sõnul on Urban Style'iga võimalik veel kohtuvälise lahenduseni jõuda, kuid see eeldaks esmalt, et tuleks saada täpne ülevaade tantsutundide arvust ja neis kasutatud muusikast. «EELi eesmärk ei ole pressida koolidelt ja haridusasutustelt välja raha, kuid samas peame me jälgima, et igas ettevõtluse valdkonnas oleks ettevõtted seaduse järgimise kohustustes võrdselt koheldud. Kas jõusaal, tantsuklubi ja tanklakett, mis kõik kasutavad autorite ja muusikute loomingut klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks, on ikka nii erinevad kohad, seda peab nüüd kohus rahulikult vaagima.»
Kui vahepeal kompromissini ei jõuta, jätkub kohtuvaidlus oktoobris.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882130t1h874c.jpg)
Tantsukooli asutaja Joel Juht vastas Urmas Amburi kommentaaridele:
«15 aastat tagasi lõin ma oma tantsukooli, sest mul oli missioon ja soov panustada töösse noorte inimestega. 15 aasta jooksul olen JJ-Street tantsukooli pannud oma südame, energia, aja ja ka suure hulga raha. Alguses ei osanud ma isegi arvata, et minu loodud tantsukool ja sellest välja kasvanud noorteühendus saab nii populaarseks noorte seas ja muutub nii suureks noorte kasvatamisse panustavaks organisatsiooniks. Tänu igapäevasele kokkupuutele noortega olen selle 15 aasta jooksul kasvanud ka ise ja see kokkupuude on sundinud mind ennast pidavalt harima ning oskusi ja teadmisi täiendama.
Pidin 2000. aastate alguses ligi 10 aasta vältel kulutama erinevate Eestimaa linna- ja vallavalitsuste uksi, panema linnapäid tänavatantsu tantsima, tegema hulga muid hullusi selleks, et selgitada ja tõestada, et tänavakultuuri on võimalik kasutada tõhusa meetodina noorsootöös. Kui tänavakultuur veel ei olnud mainstream ehk popkultuur, siis toetust leida oli raske. Pigem levis arvamus, et see on mingi kuritegelike kalduvustega põrandaalune noorte subkultuur. Tänaseks on see muutunud.
Viimastel aastatel olen saanud erinevatelt Eestimaa kohalikelt omavalitsustelt hulgaliselt tunnustust töö eest noortega. Ma olen koos JJ-Streeti perega sõna otseses mõttes päästnud noorte elusid ja tegelenud sadade noorte kasvatuses esinevate puudujääkide likvideerimisega. Lapsed ja noored ning nende areng ja edukus on olnud minu suurimaks motivatsiooniks, kuna ise noor olles kasvasin ma keskkonnas, kus võimalused arenguks puudusid.
Teisisõnu – ma ei taha, et Eestimaa noortel oleks selline lapse- ja nooruspõlv, nagu oli minul endal. Aastatega oleme sirgunud suurimaks noorteorganisatsiooniks. Tänaseks on JJ-Street tantsukool pikima traditsiooniga tänavatantsukool Eestis. Meile on antud kooli tegevusluba ning tegutseme Haridus- ja teadusministeeeriumi kinnitatud õppekava alusel.
Vägikaika vedu EELiga sai alguse ligi viis aastat tagasi. EEL nõudis, et temaga sõlmitaks leping või lõpetataks tantsutundides muusika mängimine. Sisuliselt nõuti meilt, et maksku me maksu, mille EEL on ühepoolselt kehtestanud, või muidu... Me ei saanud sellega nõustuda ainuüksi seetõttu, et erinevalt raadiojaamast, kütusetanklast või ööklubist võib õppeasutuses kasutada muusikat, ning teha seda ilma kohustuseta kellelegi tasu maksta. Erandiks pole ka huvikoolid ning selliselt on toimitud juba aastakümneid.
Kuigi EEL on juba kahes kohtuastmes saanud kaotuse, ei jäeta jonni. Selle asemel, et pühenduda huviharidusele ja noorsootööle, kulutame me jätkuvalt aega ja raha kohtuskäimisele, ning seda juba kolmandat aastat järjest. See ei ole ainult meie võitlus ning EEL teab seda pareminigi. Meie tantsukooli najal üritatakse luua pretsedenti, et seejärel võtta ette kõik Eestis tegutsevad muusikalisi teoseid kasutavad huvikoolid ning määrata neile oma äranägemise järgi tariifid.
Ma küsin, et mis toimub? Kas esitajad teavad, millega nende esindusorganisatsioon täna tegeleb? Kas teised huvikoolid teavad, et täna võitleme me paljuski nende võitlust?
Arvan, et täna seisame lisaks huvikoolidele ka tulevaste esitajate eest, et neil säiliks võimalus leida tee muusika ning tantsuni ja olla ühel hetkel ise looja. Täna otsib EEL läbi kohtumenetluse tagaust olemasoleva ja toimiva süsteemi lõhkumiseks, et hiilida kõrvale seadusandlikust protsessist ning huvigruppide kaasamisest. Vastasel korral oleks EEL juba ammugi otsinud võimalusi tänaseks juba 27 aastat vana autoriõiguse seaduse muutmiseks.
Kuidas teile, head lapsevanemad, tundub, kui peaksite hakkama maksma tantsutundide eest veel rohkem, sest EEL arvab, et huviharidus on äritegevus, mis veel lisaks kõigele rikub raskel moel esitajate õigusi olla õiglaselt tasustatud? Kuidas teile, head esitajad, tundub?
Loodetavasti ei jää see üksnes JJ-Street tantsukooli võitluseks ning kuuldavaks saab ka teiste huvikoolide ja miks mitte esitajate hääl, kes vähemal või rohkemal määral on samuti kasvanud üles ühes või teises huvikoolis – muusika ja tantsu saatel.»
:format(webp)/nginx/o/2019/03/28/11903709t1h6d58.jpg)
JJ-Streeti riigikohtus esindav vandeadvokaat Indrek Kukk kommenteeris:
«Kaebuse menetlusse võtmine riigikohtu poolt ei tule üllatusena, sest küsimus ei puuduta ainult tantsukooli JJ-Street tegevust, vaid ka sadade teiste huvikoolide tegevust ja noorsootööd laiemalt.
Vaidlus käib selle üle, kas tantsukoolides muusikateoste kasutamine mahub seaduses toodud teose vabakasutuse erandi alla. Kui teost kasutatakse õppeasutuse poolt õppeprotsessis, ei ole kohustust autoritasu maksta. Selline põhimõte on seaduses sisaldunud juba 1992. aastast. EEL soovib seda põhimõtet murda, ning nõuda tasu maksmist ka huvikoolidelt. Näidisjuhtumiks on valitud JJ-Street tantsukool, mis on õppeasutus ja Eesti üks suurimaid noorsooorganisatsioone.
Paljude huvikoolide seisukohalt oleks EELi hagi rahuldamine kahetsusväärne pretsedent, sest sellega suureneksid oluliselt õppetöö kulud. Enamik neist huvikoolidest tegutseb täna mittetulunduslikel põhimõtetel, nende tegevust rahastatakse olulises osas annetustest ja avalikest vahenditest, milleta ei oleks õppetöö võimalik.
Huvikoolidelt autoritasude nõudmine tähendaks, et õppetasud suurenevad, huviharidus muutub noortele raskemini kättesaadavaks, noorte huvi muusika ja kultuuri vastu väheneb. Pikas perspektiivis oleks selline areng vastuolus ka autorite ja esitajate enda huvidega ning vabakasutuse põhimõtte eesmärkidega, milleks on muu hulgas edendada loometööd ja teoste kasutamist konkreetses loometöö valdkonnas.»
JJ-Street aga vastas sellele neile kohaselt, kui koos Eesti räpimaastiku uustulija Lil' Taaduga avaldati oma esimene muusikavideo loole «Madratsita voodi». Huumori, otsekohesuse ning värvikate kaadrite kaudu edastab Lil’ Taadu oma sõnumit kogu Eesti rahvale.
«Madratsita voodi» on lugu, mis sai tuule tiibadesse just sellest samast kohtulahendist.
Möödunud nädalal läksid riigikohtusse Eesti Esitajate Liit (EEL) ja tantsukool JJ-Street (MTÜ Urban Style), kelle vahel tekkinud vaidluse tuumaks on küsimus, kas tantsukoolil on kohustus maksta oma tundides esitatava muusika eest tasu või mitte. Kahes esimeses astmes on kohus andnud õiguse tantsukoolile.
Lil' Taadu debüüdis näeb, kuidas kunsthabemega räppar Tallinna vahel ringi silkab ja tantsukooli JJ-Street liikmetega püüab näidata, et neil on õigus.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)