Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Oksjonilt saab osta kirju, milles Einstein kirjutab Hitleri-hullusest ja oma poja skisofreeniast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Albert Einstein 1929 Saksamaal kodus istumas aias
Albert Einstein 1929 Saksamaal kodus istumas aias Foto: Personalities / ©2004 TopFoto/Scanpix

Saksa päritolu Šveitsi-USA füüsikateoreetiku Albert Einsteini  kirjad, milles ta räägib nii Saksamaad 1930. aastatel tabanud Hitleri-hullusest kui oma poja skisofreeniaravist, on pandud USA Nate D. Sanders Auctions oksjonimaja e-oksjonile.

Einsteinist on jäänud palju kirju, mis annavad pildi, millest see kuulus mees mõtles ja millised olid tema arusaamad, teatab livescience.com.

Füüsik kirjutas mitmetel teemadel, kuid ka sellest, kuidas natsirežiim teda ja teisi juute mõjutas.

Üks Albert Einsteini kirjadest koos ta allkirjaga
Üks Albert Einsteini kirjadest koos ta allkirjaga Foto: Ronen Zvulun / REUTERS/Scanpix

Üks oksjonile pandav kiri, millel on daatum 10. juuni 1939, on kirjutatud New Yorgi Columbia ülikooli arstiteadlasele Maurice Lenzile, kes tegeles kiiritusraviga. Kuid Einstein ei räägi oma kirjas Lenzi teadussaavutustest, vaid  ta õnnitleb Lenzi, et on paljudel juutidel aidanud USAsse migreeruda.

«Meie, juudid oleme läbi ajaloo pidanud vastu tänu sellele, et me toetame ja aitame üksteist. Meie esiisad pidasid vastu ja ka meie peame vastu,» kirjutas Einstein.

Albert Einsteini üks kirjadest
Albert Einsteini üks kirjadest Foto: akg-images /Scanpix

Einsteini kirjade seas on kiri, mille ta kirjutas 17. aprillil 1934 oma eksabikaasale Mileva Marićile. Paaril oli kolm last, kaasa arvatud Eduard «Teitel» Einstein, kellel 20-aastasena diagnoositi skisofreenia.

Selles kirjas avaldab Einstein lootust, et ravi aitab Eduardil terveks saada.

«Lugesin selles vallast tehtud uuringuid ja neile toetudes saan öelda, et keemiline sekkumine võib anda häid tulemusi. See muudab organismi seisundit ja mõjub ka ajule hästi,» arvas tuntud füüsikateoreetik.

Einsteini kirja kohaselt jääb ta ka pojast kirjutades ikka teadlaseks, öeldes, et ravimisega ei peaks kiirustama, vaid ootama, kuni on tehtud uusi katseid ja saadud uusi andmeid, kuidas skisofreeniat kõige efektiivsemalt ravida.  

Veel mainib ta eksabikaasale kirjutatud kirjas, et kuigi tal on rahaga kitsas, saab ta Marićit natukene aidata.

«Meie elu on muutunud, peame alluma mitmesugustele äärmuslikele piirangutele. See kõik on tingitud Saksamaal valitsevast Hitleri-hullusest ja tema diktatuurist, mis on juba hävitanud paljude inimeste elu,» teatab Einstein. 

Albert Einstein 1920. aastatel
Albert Einstein 1920. aastatel Foto: akg-images / akg-images/Scanpix

Einstein sai juba 1921. aastal aru, et natsid võivad ohtlikud olla ja ta kirjutas sellest oma õele Maja Winteler-Einsteinile.

«Mind on kutsutud Münchenisse, kuid ma ei lähe sinna, sest seal võib mu elu ohtu sattuda,» kirjutas ta õele.

Sellega viitas ta Saksamaa natsionaalsotsialistliku töölispartei (NSDAP) üha kasvavale võimule. Selle partei juhiks sai 28. juulil 1921 Adolf Hitler.

NSDAP sai Saksamaal 1933 võimule demokraatlike valimistega, kuid Hitleri juhtimisel hakati rajama totalitaarset riiki, Kolmandat Reichi, mis eksisteeris 1933–1945.

Einstein oli 1933. aastal Hitleri võimuletuleku ajal USAs Princetoni ülikoolis loenguid pidamas ja ta ei läinud enam Saksamaale tagasi, vaid jäi elama USAsse, kus sai 1940 kodakondsuse. Ta suri USAs 18. aprillil 1955, olles 76-aastane. 

Albert Einstein 1950 USAs Princetonis rääkimas raadiosaates tuumapommi teemal
Albert Einstein 1950 USAs Princetonis rääkimas raadiosaates tuumapommi teemal Foto: - / AFP/Scanpix
Albert Einsteini teaduskäsikirjad ja kirjad tuttavatele
Albert Einsteini teaduskäsikirjad ja kirjad tuttavatele Foto: Ronen Zvulun / REUTERS/Scanpix
Tagasi üles