Eesti Muusikaauhinnad 2020

Oksjonilt saab osta kirju, milles Einstein kirjutab Hitleri-hullusest ja oma poja skisofreeniast

Albert Einstein 1929 Saksamaal kodus istumas aias

FOTO: Personalities / ©2004 TopFoto/Scanpix

Saksa päritolu Šveitsi-USA füüsikateoreetiku Albert Einsteini  kirjad, milles ta räägib nii Saksamaad 1930. aastatel tabanud Hitleri-hullusest kui oma poja skisofreeniaravist, on pandud USA Nate D. Sanders Auctions oksjonimaja e-oksjonile.

Einsteinist on jäänud palju kirju, mis annavad pildi, millest see kuulus mees mõtles ja millised olid tema arusaamad, teatab livescience.com.

Füüsik kirjutas mitmetel teemadel, kuid ka sellest, kuidas natsirežiim teda ja teisi juute mõjutas.

Üks Albert Einsteini kirjadest koos ta allkirjaga

FOTO: Ronen Zvulun / REUTERS/Scanpix

Üks oksjonile pandav kiri, millel on daatum 10. juuni 1939, on kirjutatud New Yorgi Columbia ülikooli arstiteadlasele Maurice Lenzile, kes tegeles kiiritusraviga. Kuid Einstein ei räägi oma kirjas Lenzi teadussaavutustest, vaid  ta õnnitleb Lenzi, et on paljudel juutidel aidanud USAsse migreeruda.

«Meie, juudid oleme läbi ajaloo pidanud vastu tänu sellele, et me toetame ja aitame üksteist. Meie esiisad pidasid vastu ja ka meie peame vastu,» kirjutas Einstein.

Albert Einsteini üks kirjadest

FOTO: akg-images /Scanpix

Einsteini kirjade seas on kiri, mille ta kirjutas 17. aprillil 1934 oma eksabikaasale Mileva Marićile. Paaril oli kolm last, kaasa arvatud Eduard «Teitel» Einstein, kellel 20-aastasena diagnoositi skisofreenia.

Selles kirjas avaldab Einstein lootust, et ravi aitab Eduardil terveks saada.

«Lugesin selles vallast tehtud uuringuid ja neile toetudes saan öelda, et keemiline sekkumine võib anda häid tulemusi. See muudab organismi seisundit ja mõjub ka ajule hästi,» arvas tuntud füüsikateoreetik.

Einsteini kirja kohaselt jääb ta ka pojast kirjutades ikka teadlaseks, öeldes, et ravimisega ei peaks kiirustama, vaid ootama, kuni on tehtud uusi katseid ja saadud uusi andmeid, kuidas skisofreeniat kõige efektiivsemalt ravida.  

Veel mainib ta eksabikaasale kirjutatud kirjas, et kuigi tal on rahaga kitsas, saab ta Marićit natukene aidata.

«Meie elu on muutunud, peame alluma mitmesugustele äärmuslikele piirangutele. See kõik on tingitud Saksamaal valitsevast Hitleri-hullusest ja tema diktatuurist, mis on juba hävitanud paljude inimeste elu,» teatab Einstein. 

Albert Einstein 1920. aastatel

FOTO: akg-images / akg-images/Scanpix

Einstein sai juba 1921. aastal aru, et natsid võivad ohtlikud olla ja ta kirjutas sellest oma õele Maja Winteler-Einsteinile.

«Mind on kutsutud Münchenisse, kuid ma ei lähe sinna, sest seal võib mu elu ohtu sattuda,» kirjutas ta õele.

Sellega viitas ta Saksamaa natsionaalsotsialistliku töölispartei (NSDAP) üha kasvavale võimule. Selle partei juhiks sai 28. juulil 1921 Adolf Hitler.

NSDAP sai Saksamaal 1933 võimule demokraatlike valimistega, kuid Hitleri juhtimisel hakati rajama totalitaarset riiki, Kolmandat Reichi, mis eksisteeris 1933–1945.

Einstein oli 1933. aastal Hitleri võimuletuleku ajal USAs Princetoni ülikoolis loenguid pidamas ja ta ei läinud enam Saksamaale tagasi, vaid jäi elama USAsse, kus sai 1940 kodakondsuse. Ta suri USAs 18. aprillil 1955, olles 76-aastane. 

Albert Einstein 1950 USAs Princetonis rääkimas raadiosaates tuumapommi teemal

FOTO: - / AFP/Scanpix

Albert Einsteini teaduskäsikirjad ja kirjad tuttavatele

FOTO: Ronen Zvulun / REUTERS/Scanpix

Tagasi üles