Kuuba avas Hemingway arhiivi

Ernest Hemingway 1954. aastal Foto: AFP / Scanpix

Kuuba avas  internetis juurdepääsu kirjanik Ernest Hemingway kirjadele ja dokumentidele.

Arhiivis on nii fotosid, kirju kui ka teoste käsikirju, mille seas peetakse üheks väärtuslikumaks romaani «For Whom the Bell Tolls» (Kellele lüüakse hingekella) lõpetamata epiloogi, kirjutab BBC.

Nimetatud dokumendid olid aastaid Kuubal Hemingway elukohaks olnud maja keldris, enne kui need digitaalselt kujul vaatamiseks välja pandi.

Havannas asuva Hemingway muuseumi juhi Ada Rosa Alfonso Rosalesi sõnul aitab arhiivis leiduv heita pilgu 20 aastat Kuubal elanud kirjaniku ellu.

«Arhiivis on 3194 lehekülge kirjutisi, millest siiani on digitaalsel kujul kättesaadavad 2000. Esmakordselt on need avalikuks kasutamiseks uurijatele ja üliõpilastele,» sõnas Rosales.

Rosales lisas, et suur hulk dokumente ootab veel digitaliseerimist.

Arhiivis on ka sõjasaladustega seotud dokumente. Näiteks kodeeritud sõnumid, mille Hemingway saatis oma jahilt, millelt ta Teise maailmasõja ajal jälgis Kuuba vetes tegutsevaid Saksa allveelaevu.

Kuuba ja USA sotsiaalteaduste uurimise nõukogu sõlmisid Ernest Hemingway pärandi säilitamise lepingu 2002. aastal.

Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost.

Ta oli niinimetatud kadunud põlvkonna» (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke.

Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi.

Hemingway avaldas oma esimese kirjandusliku teose 17-aastaselt.

Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist.