:format(webp)/nginx/o/2019/03/26/11897527t1hbdd4.jpg)
Austraalia Melbourne’i insener andis oma endise töökoha ja ülemuse kohtusse, kuna mehe teatel käis ülemus 5 – 6 korda päevas tema juures kõhutuult laskmas.
Mees nõuab «peerubossilt» kohtu kaudu suurt summat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
56-aastane insener David Hingst tahab oma endiselt tööandjalt Construction Engineering saada töökiusamise eest, mis väljendus ülemuse Greg Shorti peeretamises, 1,1 miljonit Austraalia dollarit (682 000 eurot), teatab news.com.au.
Insener läks kohtusse juba 2017 ja kohus langetas 2018. aasta aprillis otsuse, et peeretamist ei saa kiusamiseks pidada.
Hingst kaebas selle otsuse edasi ja apellatsioonikohus peab nüüd otsustama, kas ülemuse peeretamine alluva läheduses oli töökohakiusamine.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/26/11897531t1h71f3.jpg)
Hingsti sõnul oli see «peerukiusamine» regulaarne ja ülemus lootis selle abil temast lahti saada. Lisaks sai insener oma ülemuselt ahistavaid telefonikõnesid.
«Mu bossil oli komme tulla minu lähedusse ja siis kõhutuult lasta. Ta tegi seda eelkõige paikades, kus oli halb ventilatsioon. Enda lohutuseks andsin talle hüüdnime Mr. Stinky (Härra Haisukott),» sõnas australlane.
Ta lisas, et kiusamise tõttu oli ta pidevas stressis ja ta tähelepanu hajus.
Shorti sõnul ei ahistanud ta Hingsti ja kui tal tuligi mõnikord kolleegi läheduses kõhutuul, siis oli see juhus, mitte tahtlik tegu.
Kohtus andis tunnistusi selle insenerifirma töötaja Philip Hamilton, kelle arvates võis Hingsti ja Shorti vahel hõõrumist olla, kuid mitte midagi sellist, mille pärast oleks pidanud kohtusse minema.
Apellatsioonikohtu kohtuniku Phillip Priesti sõnul on ülemuse Greg Shorti jaoks raskendavaks asjaoluks hoopis telefonikõned, mida ta oma alluvale David Hingstile tegi, mitte peeretamine.
Ennast kohtus ise esindanud Hingsti sõnul vajas ta stressi tõttu psühholoogilist abi ja ta on ära teeninud, et ta saab vaimse kahjustuse tõttu rahalist kompensatsiooni.
Melbourne’i apellatsioonikohus langetab selles juhtumis otsuse 29. märtsil.