VIDEO Kas tulnukad ei tunne meie vastu huvi? Võimalik, et me oleme enda teadmata juba ammu nende galaktilises «loomaaias»

Ahv loomaaias. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Aastakümneid on nii teadlased kui igat masti teoreetikud oodanud ja otsinud signaale, mis viitaksid maavälisele elule ja intelligentsetele olenditele, kuid seni midagi kindlat leitud ei ole.

18. märtsil toimus Prantsusmaa Pariisi teadus- ja tööstusmuuseumis mittetulunudusorganisatsiooni Messaging Extraterrestrial Intelligence (METI) konverents,  millel osales umbes 60 teadlast, kes tegelevad teemaga, kuidas tuleks maaväliste olenditega suhelda, teatab livescinece.com.

Sellel konverentsil räägiti ka, miks inimkond ei ole tulnukatega kontakti saanud ehk niinimetatud suure vaikuse teemal.

Ühe teooria kohaselt on planeet Maa ja siinsed elanikud juba ammu tulnukate galaktilises «loomaaias», kuid me ei tea seda.

Esmakordselt käidi see teooria välja 1970. aastatel ja selle kohaselt on meie planeet ammu meist intelligentesemate olendite vaatlusobjektiks. Need vaatlejad ei ole endast märku andnud, et nad saaksid inimkonda segamatult jälgida ja vaid äärmuslikel juhtudel sekkuda. 

Tulnukad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

«Universumi paremaks mõistmiseks peaksime saama aru, et kui elu on vaid meie planeedil, siis on see suur raiskamine. Meie galaktikas on miljardeid planeete  ja meie maalased oleme ainsad? Tõenäoliselt ei ole see nii, vaid on veel teisi intelligentseid olendeid,» teatas Pariisi loodusmuuseumi  esindaja Florence Raulin-Cerceau.

1950. aastatel käis Itaalia füüsik Enrico Fermi välja oma teooria, mis kannab tema järgi nime Fermi paradoks ja intelligentse elu otsingutel lähtutakse seni sellest.

«Fermi paradoksi kohaselt saaks iga tsivilisatsioon, millel on raketitehnoloogia ja palju impeeriumiehitamise tahet, kiiresti koloniseerida terve täheparve, kuid arvestada tuleb ka hiiglaslike vahemaade ja sadade tuhandete planeetidega,» laususid uurijad. 

2014. aastal teatas USA kosmoseagentuur NASA, et Kepleri kosmoseteleskoop on leidnud väljaspool meie Päikesesüsteemi üle 2000 eksoplaneedi. Hoolimata neist avastustest, ei ole kosmoseuurijad saanud maaväliste olenditega otsest kontakti.

Nüüdsel Pariisi nõupidamisel välja käidud teooria kohaselt võib meie planeet olla juba pikka aega tulnukate vaatlusobjekt.

Loomaaia ahv. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

«Võimalik, et mei oleme oma planeedil nagu loomaia loomad puuris. Kui see nii on, siis tuleks inimestel anda «loomaaiapidajatele» märku, et nad on sellest teadlikud, näitamaks oma intelligentsi,» sõnas METI president Douglas Vakoch.

Ta lisas, et veel ühe stsenaariumi järgi on tulnukad meile, inimestele juba hinnangu andnud, kuid nad peavad meid igaks juhuks karantiinis, kuna see on neile kasulikum.

«Täiesti võimalik, et maavälised olendid hoiduvad meiega kontaktist, kuna nad ei soovi lõhkuda meie planeedi ja siinsete elanike homogeensust, kuna see pakub neile huvi. Nad ei taha seda oma teadmiste, oskuste ja kultuuriga kahjustada,» lisas Prantsusmaa Institut National de la Recherche Agronomique (INRA) instituudi asejuht Jean-Pierre Rospars.

Planeet Maa

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kuid on veel teooriaid, miks maavälised olendid ei ole meie planeedi elanikega kontakti võtnud ega Maale saabunud.

Ühe kohaselt elavad tulnukad väga suurtel planeetidel, kus on ülitugev gravitatsioon, mille tõttu on sealt välja lendamine väga raske. Teise kohaselt aga lahvatas kaua aega tagasi mitme planeedi vaheline sõda, mille tõttu said planeedid kahjustada ja kadus eluks sobilk keskkond.

Veel ühe teooria järgi tarbiti tulnukate planeetidel ära loodusvarad, muutus kliima, tekkisid haiguspuhangud ja näljahädad ning seal elanud olendid hukkusid.

«Kuigi me ei ole tulnukatega kontakti saanud, ei tohi lootust kaotada. Tuleb arendada oma tehnoloogiat, olla kannatlik ja oodata. Kuskil võib veel intelligentseid olendeid olla, lihtsalt kontaktiks ei ole veel õige aeg. Meie planeet on eksisteerinud 4,6 miljardit aastat, samas kui inimkond on endasarnaseid olendeid otsinud vähem kui 100 aastat,» tõdesid Pariisi konverentsil osalenud.

Tagasi üles