Eesti Muusikaauhinnad 2020

Lauri Saatpalu häirib, et igas väljaastumises nähakse poliitpropagandat

Lauri Saatpalu.

FOTO: Vladislav Musakko / VIRUMAA TEATAJA

Laulja ja muusikamees Lauri Saatpalu on üks vähesest Eestimaa inimestest, kes on tüdinenud sellest, et igas avalikus sõnavõtus või tegevuses nähakse kellegi poliitpropagandat. 

Lauri Saatpalu pöördus rahva poole oma bändi Dagö lehel, kus rõhutas, et peale pideva poliitpropaganda saab ka apoliitiline olla.

«Kuna Dagö lehte külastab palju noori ja nooremeelseid, tekkis mul vanainimeselik soov Teile kõigile meelde tuleta lihtsaid asju. Arendage igakülgselt oma andeid, käige silmad lahti, avastage maailma, olge rõõmsad, hoidke üksteist, kaksteist, kolmteist, neliteist ... mida iganes ja oma kodu ja oma koera ja omaennast. Ainult sedapidi on võimalik saavutada selle olluse hääbumine. Olluse, kes igas väljaastumises näevad poliitpropagandat ja illuminaatide vandenõu. Kes teatavad, et iivet on vaja tõsta ja et noored on meie tulevik! Aga see lause on neil meeles mõlkumas ilges jesuiitlikus kontekstis a la : eesmärk pühitseb abinõu! «Noored on meie tulevik» tähendab nende meelest seda, et kui enam ise ei jaksa, siis toovad noored neile ette vaagna krevettide ja murelitega, valavad klaasikese munalikööri, vahetavad siibri ja aitavad süüdata võidusigari, sest: «Meie teame kuidas elada, teie olge kuss!»

See jutt oli selgituseks Lauri Saatpalu arvamusavaldusele Kaarel Tarandi kolumni kohtu, mille ta oli «Sirbis» avaldanud, ja millele järgnes ühe tusase televaataja pahane kommentaar. 

Nobeli rahupreemiale kandidaat Greta Thunberg.

FOTO: TT NEWS AGENCY/REUTERS

Televaataja Renne ei ole rahul, et muusikasaate ajal peavad nad ka propagandistide ajupesu ohvriks langema. «Greta Thunberg võib ju olla kahtlemata silmapaistvate annetega tänu või vaatamata oma teatavale kaasasündinud eripärale, kuid kaheksa klassi tase ei võimalda mitte kuidagi eeldada, et tal kliima-asjast mingigigigi sisuline ja kvalifitseeritud arusaamine ja ettekujutus olla võiks. Tegu on kuulsushimuliste vanemate vastutustundetu käitumisega, kes last kasutavad enda ilmavaateliste ideede elluviimiseks. Või lasevad sel rõvedusel sündida. See, et ÜRO mingi akti hääletamisega vastu võtnud on, ei tähenda, et selles aktis väljendatu ka vaieldamatu tõde on.»

Greta Thunberg on 16-aastane rootslasest aktivist, kes algatas kliimastreigi liikumise, kuna ta tundis, et maailm ei võta kliimakriisi tõsiselt.

Mõistes, et selle eksistentsiaalse ohu vastu on vaja midagi ette võtta, otsustas ta eelmise aasta suvel Rootsi valitsuse ees streikida. Peagi ühines temaga veel noori ning aja jooksul muutus liikumine üleilmseks. Idee oli selles, et noored ei lähe reedeti kooli, kuni valitsused pole kliimakriisi suhtes midagi ette võtnud.

Kaks nädalat tagasi esitati Greta Thunberg Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Koolist puudumine võib tunduda äärmuslik, ent ajaloos on muutusi taotlevad streigid väga tõhusad olnud. Tühjad koolipingid sunnivad ka õpetajaid ja lapsevanemaid kliimakriisile mõtlema. Ja miks peaksidki noored parema tuleviku nimel õppima, kui praegu ähvardab neid selle asemel häving, kirjutas Juhan Raud.

Saatpalu aga vastas siis Rennele, et asi ei ole poliitika propageerimises või kellegi sõnade võimendamises. 

«Küsimus pole Tarandis ega poliitikas. Kultuurilehes «Sirp» võttis kolumnist hästi kokku toimunu. Nii nägin asja ka mina. Erinevate isiklike huvide kaitsel lõid vanad tarikad seljad kokku ja kukkusid seletama kui lollid, pahad, ajupestud ja moraalitud on noored ,kes reaalse toiminguga andsid selge signaali - te ei ole oma ülesannete kõrgusel.»

Tagasi üles