:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882485t1h1383.jpg)
Norra kunstniku Edvard Munchi kuulsa teose «Karje» vaatajad arvavad tavaliselt, et sellel olev inimkuju karjatab õudusest.
Kas Edvard Munchi kuulsal teosel «Karje» oleva inimkuju tegevust on valesti mõistetud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti muuseumi, kus pannakse välja Munchi «Karje» graafilised variandid, esindajad selgitasid, et sellest teosest saadakse valesti aru, edastab telegraph.co.uk.
«Näitame Munchi kuulsa teose graafilisi variante ja on selgelt näha, et kujutatud isik ei karjata ise, vaid kuuleb karjatust,» selgitas Briti muuseumi kuraator Giulia Bartrum.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882484t1hd8ff.jpg)
Ühele nüüd näitusele pandavale teosele on Munch lisanud lause «Tunnen, kuidas võimas ürgkarje looduses kajab».
Bartrumi sõnul selgitab see lause, et pildil olev tegelane kuuleb looduse karjet.
Munch sai selleks teoseks idee, kui ta 1892. aastal jalutas koos sõpradega päikeseloojangul Oslo lähedase fjordi kaldal.
«Munch tundis, kuidas loodus temaga suhtles ja millist mõju see talle avaldas. Ta üritas oma teoses seda emotsiooni ja hetke edasi anda. On arvatud, et pildil on Munch kujutanud ennast karjatamas, tegelikult on ta end jäädvustanud kuulmas loodushelisid, mis talle sügavat mõju avaldasid,» lisas kuraator.
Aastakümneid on kunstiasjatundjad murdnud pead, kas Munchi teostel olev inimene on karjataja või toimub temaga midagi muud.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882488t1h3e48.jpg)
Oslos asuva Munchi muuseumi endise juhi Gunnar Sørenseni arvates saab seda teost tõlgendad mitut pidi. Sellel võib inimene karjatada, kuid inimene võib ka karjet kuulda.
Munchi muuseumi praeguse juhi Stein Olav Henrichseni arvates on Briti muuseumi tõlgendus õige.
«Munchi kirjutiste kohaselt on tegemist mehega, kes katab kõrvad, kuna looduse karje on nii võimas, et see ehmatab teda. Munchi «Karje» tegelast on kasutatud nii popkunstis kui poliitilise meelsuse väljendamiseks. Näiteks viitas väljaanne Time külma sõja ajal selle tegelasega võimalikule tuumasõjale,» lausus norrakas.
Nüüd aga kasutatakse Munchi loodud tegelast Suurbritannia lahkumise Euroopa liidust ehk Brexiti suhtes seisukoha näitamiseks.
«Karje» (norra keeles Skrik; valminud 1893 –1910) on norra kunstniku Edvard Munchi (1863 – 1944) ekspressionistlike maalide ja graafiliste lehtede sari. See kujutab punase taeva taustal pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja tühjade silmadega.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882492t1h00f4.jpg)
Oslos asuvas Munchi muuseumis on 1910 valminud «Karje» temperamaal ja üks pastellmaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal, mis valmisid 1893. aastal.
Veel üks seline pastellmaal oli kuni 2012. aastani Norra miljardäri Petter Olseni kogus. Mais 2012 müüs ta maali oksjonil 119,9 miljoni dollari eest.
Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal.
Briti muuseumis saab näitust «Edvard Munch: love and angst» vaadata 11. aprillist kuni 21. juulini. Seal on väljas Munchi 50 graafilist teost.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882494t1hfa7b.jpg)