Tšehhis Brněnecis (saksa keeles Brünnlitz) asub endine laskemoonatehas, kus Teise maailmasõja ajal tegutses sakslasest ärimees Oskar Schindler, kes päästis juute.
Pildid: 1200 juudi elu päästnud Schindleri tehasesse tahetakse rajada muuseum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Schindleri juudid» nagu natsid neid kutsusid, töötasid alguses Poolas Krakówis asunud tehases, kuid kui nõukogude Punaarmee 1944. aastal Poolasse jõudis, viis Schindler laskemoonatehase ja 1200 juudist töölist Tšehhi väikelinna Brněnecisse. See linn asub Tšehhi pealinnast Prahast 220 kilomeetri kaugusel idas, kirjutavad theguardian.com ja iltasanomat.fi.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882048t1h1662.jpg)
Punaarmee jõudis sinna 1945. aasta kevadel.
1994. aastal valmis režissöör Steven Spielbergil film «Schindleri nimekiri», mis tegi sakslasest ärimehe Schindleri ja Krakówi juutide loo kuulsaks.
Selles filmis kehastab Oskar Schindlerit iiri-briti näitleja Liam Neeson.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882015t1h3353.jpg)
Tehase kunagiste omanike järeltulija Daniel Low-Beer tahab sellest teha muuseumi, kus mälestatakse nii Oscar Schindlerit kui seal töötanud juute.
Natsismi õudused mõjutasid ka Low-Beeri perekonda, kui Saksamaa vallutas 1938. aastal Tšehhoslovakkia. Perekond jäi ilma tekstiilitootmistehasest, kuna natsid võtsid selle üle, ja nad põgenesid Suurbritanniasse.
«Brněneci tehase võtsid natsid ja sõja lõpul asus sinna Schindler, kes kasutas seda päästmaks 1200 juudi elu. Meie eesmärk on hooned renoveerida ja avada seal muuseum, mis räägib Schindleri ja juutide loo. Muuseumi avamine aitab piirkonnas luua uusi töökohti,» lausus britt.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882013t1h9af1.jpg)
Teise maailmasõja järel oli Schindleri tehas Tšehhoslovakkia riigi käes, kuid pärast sotsialistliku režiimi kokkuvarisemist 1989 läks see erakätesse.
Seal valmistati IKEA mööblifirma ja Škoda autofirma jaoks kangaid kuni 2009. aastani, kuid pärast seda on tehasehooned maha jäetud ja lagunemas.
Tšehhi kohalikud võimud on näidanud endisesse tehasesse muuseumi rajamise suhtes leiget huvi. Samuti ei poolda osa juute Schindleri mälestamist, sest see ärimees kuulus natsiparteisse ja oli nende sõnul alkohoolik.
Tšehhi võimud kutsusid Daniel Low-Beeri esimest korda ta perekonnale varem kuulunud tehast vaatama 2017. Muuseumi rajamise eest võitleb ka üks kohalik, seal 1977–2009 erinevates ametites töötanud Frantisek Olbert.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882026t1hc990.jpg)
«Otsime viise, kuidas see tehas päästa. Low-Beeri perekond on sellest huvitatud ja plaan võib õnnestuda,» teatas Olbert.
Üks Schindleri muuseum asub Poolas Krakówis. See on Schindleri kunagises Emalia tehases, mis sai maailmakuulsaks Spielbergi filmiga.
Selles muuseumis on põhirõhk holokausti ohvriks langenud juudiperede kannatustel.
Oskar Schindler (28. aprill 1908 – 9. oktoober 1974) oli saksa ärimees, kes Teise maailmasõja ajal tegutses Saksamaa poolt okupeeritud Poolas ning Tšehhis Böömimaal ja Moraavias. Ajaloolistel andmetel päästis ta umbes 1200 juudi elu.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11882064t1hdb4c.jpg)
Pärast Teist maailmasõda läks koos oma naise Emiliega Argentinasse, kuna arvas, et liitlased annavad ka tema sõjakohtu alla. Ta oli seal farmer, kuid 1958. aastal läks pankrotti ja tuli tagasi Lääne-Saksamaale, kus ta üritas taas ärimehena läbi lüüa. Teda abistasid rahaliselt juudid, kelle elu ta kunagi päästis.
1993. aastal said Oskar ja Emilie Schindler Iisraeli valitsuse kõrge aunimetuse ja medali Rahvaste Seas Kõige Õiglasemad.
Oskar Schindler suri 1974 Saksamaal ja ta maeti Iisraeli Jeruusalemma Zioni mäele, olles ainus natsipartei liige, keda juudid sellisel viisil austanud on.