Video: 2000 aasta vanusest hauast leiti «elueliksiiriga» anum, milles olnud jook võis tappa selle nautija

Hiina arheoloogid leidsid Luoyangi hauakambrist pronksanuma, milles oli vedelik

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Hiina arheoloogid leidsid 2018. aasta lõpul 2000 aastasest hauast kinnise pronksanuma, milles on vanade tekstide väitel igavest elu andev eliksiir.

Leid tehti Ida-Hiinas Luoyangis asuvas hauakambris, mis oli Hani dünastia kõrge ametniku matmispaik, teatavad livescience.com ja yle.fi.

Hani dünastia valitses Hiinas 206 eKr – 9 pKr, selle dünastia kõrvalharud valitsesid ka 25–220 pKr.

Arheoloogide sõnul oli seal hauas palju hauapanuseid, kaasa arvatud joonistustega savianumaid, hanekujuline lamp ja nefriidist tarbeesemeid.

Eriti huvitav oli hermeetiliselt suletud pronksanum, mille sees oli 3,5 liitrit vedelikku. Kui uurijad selle avasid, siis tundsid nad riisiveini lõhna sarnast lõhna ja seda peeti alguses maetule teispoolsusse kaasa pandud alkoholiks.

Hiina arheoloogid leidsid Luoyangis asuvast hauakambrist anuma, milles oli vedelikku

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Hiina arheoloogid on ka varem leidnud haudadest riisist ja sorgost valmistatud alkoholi, kuid Luoyangi leid oli eriline. Laboriuuring näitas, et selles oli lisaks riisile ja sorgole veel salpeetrit ja väävlit.

Arheoloogid jõudsid iidsete tekstide alusel järeldusele, et iidses Hiinas oli «elueliksiiri» üheks komponendiks salpeeter ehk kaaliumnitraat.

Mitmed Hiina keisrid lasid valmistada ebatavalisi jooke, lootes nende abil kas igavest elu või väga pikka elu.

Iidsetes Hiina imerohtude retseptides on aineid nagu kuld, nefriit, elavhõbe, arseen ja veel mitmeid teisi. Tegemist on ainetega, mis võivad elu võtta, sest need ei ole mõeldud söömiseks-joomiseks.

Arheoloogid esitasid küsimuse, kas Luoyangi hauda maetud kõrge isik võis olla salpeetrit sisaldanud «elueliksiiri» ohver või pandi see ebatavalise joogiga anum talle hauda kaasa pikaealisuse sümbolina.

Võimalik, et sinna hauda pandud teised esemed ja vanad tekstid aitavad saladuse lahendada.

Vanade tekstide järgi otsis ka Hiina esimene keiser Qin Shi Huangdi igavese elu eliksiiri ning 2018 tehtud uuringu kohaselt võis see keiser surra mürgise «võlujoogi» tagajärjel.

19. sajandi joonistus Hiina esimesest keisrist Qin Shi Huangdist

FOTO: akg-images / British Library /Scanpix

Hunani arheoloogiainstituudi teadlased uurisid ja analüüsisid vanast kaevust leitud kirju, mille saatsid keiser Qin Shi Huangdi õukondlased Hiina erinevatesse paikadesse. Neis käsitleti mitmeid teemasid, kaasa arvatud seda, et keiser tahab elada igavesti.

Tekstide kohaselt käskis keiser Qin Shi Huangdi otsida kogu riigist aineid, mis annaksid talle surematuse.

Keisrikotta saadetud kirjades seas on neid, milles kurdeti, et neil ei ole erilisi aineid. Osad paigad soovitasid kohalikke taimi ja ürte.

Mitmete ajalooliste allikate andmetel tarbis Hiina esimene keiser punakat värvi sulfiidset mineraali kinaveri, mis võis temalt elu võtta. Keiser Qin Shi Huangdi oli 49-aastane kui ta 210. aastal eKr suri.

Luoyangis väljakaevamisi teinud arheoloogid lisasid, et Qin Shi Huangdi ja nüüd leitud hauda maetud kõrge ametnik võisid mõlemad surra mürgistuse tagajärjel.

Ajaloost on teada veel mitmeid kultuure, mille legendides on viiteid igavesele elule ja elu pikendavate ainete otsimisele.

Vana-Egiptuses oli jumal Thoth surematu, kuna ta jõi sulakulda ning Sumeri kuningad jõid jumalanna Ninḫursaĝi piima, mis pidi nad surematuks muutma.

Antiikkreeklased uskusid igavesse ellu, kuna nende jumalad jõid ambroosiat ja nektarit, mis tagasid neile igavese elu. Antiik-Kreekas tehti mitmeid katseid leidmaks jooki, mis tagaks pika elu.

Keskajal üritasid alkemistid valmistada «tarkade kivi», mille abil taheti saada kulda ja ka ravimeid, mis oleks ravinud kõiki haiguseid. Keskaegsete tekstide kohaselt oli  põhiaineks elavhõbe, mille kohta ei olnud teada, et see on ohtlik.

Hispaania konkistadoorid otsisid 15. – 16. sajandil Põhja- ja Lõuna-Ameerikast igavese elu lätet, mis nende arvates oli mingi veekogu. Tegemist ei olnud ainult eurooplaste legendiga, vaid ka maiade legendides on seda mainitud.

Keskajal otsiti ka püha graali, millest olevat Jeesus viimasel pühal õhtusöömajal joonud. Legendi kohaselt kogusid jüngrid pärast ta ristile löömist sinna tema verd, mille joomine oli väidetavalt haiged silmapilkselt terveks teinud ja väga pika elu andnud.

20. sjandi alguse joonistus pühast graalist

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Scanpix

Ka tänapäeval ei ole elu pikendamise soov kuhugi kardunud. Seda otsitakse näiteks tervislikust toitumisest, sportimisest, vitamiinidest, toidulisanditest ja paljust muust.

Saksamaal leiti 19. sajandi retsept, milles väidetakse, et see annab kas igavese või väga pika elu.

«Elueliksiiri» retsept: 13 grammi aaloed, 2,3 grammi rabarberit, 2,3 grammi kollase emajuure juurikat, 2,3 grammi kurkumit ehk harilikku kollajuurt, 2,3 grammi safranit, natuke köömneid, 1,2 detsiliitrit vett ja 3,6 detsiliitrit viina või džinni.

Rabarber, kollase emajuure juurikas, kurkum, safran ja köömned tuleb väikesteks tükkideks tükeldada ja segada. Siis lisada aaloest pressitud mahl, vesi ja alkohol.

Panna segu pudelisse ja lasta seista kolm päeva. Vahetevahel tuleks pudelit raputada. Siis kurnata ja jook ongi valmis.

Kas selline ka elu pikendab, ei ole teada.

Tagasi üles