Näitleja Mari-Liis Lill on varem riigikogu ees päevakajalistel teemadel sõna võtnud ega saa vaiki olla ka nüüd, kui Toompeal toimus kliimastreik. Lill kirjutas eile sotsiaalmeedias avaliku kirja Isamaa esimehele Helir-Valdor Seederile. Avaldame selle täies pikkuses.
Mari-Liis Lill avalikus kirjas Helir-Valdor Seederile: loodan, et teil on Kallase ja Ossinovski numbrid veel alles! (78)
Avalik kiri Helir-Valdor Seederile
Homme (täna, 15. märtsil - toim) puuduvad tuhanded noored üle maailma koolist ja kogunevad parlamendihoonete ette, et sealsetele otsustajatele meelde tuletada – kui me ei hoia oma keskkonda, siis varsti meil ei olegi enam midagi hoida! Samal ajal peetakse meil riigikogus koalitsioonikõnelusi erakonnaga, kelle programmis puudub keskkonnateemaline peatükk ja kes arvab, et Pariisi kliimaleppest tuleks kiiremas korras välja astuda.
Kuna Jüri Ratasele on juba üksjagu (ja mitte eriti tulemusrikkalt) kirjutatud ja me kõik teame, et pall on tegelikult Isamaa käes, siis…
Hea Helir-Valdor Seeder, see kiri on teile!
Ma tahtsin lihtsalt küsida, et mis asi see isamaa on, mis on igavene? Igavene neljarealine maantee ja igaveseks vabaks antud II pensionisammas? Või võiks olla igavene see maa, isamaa (võrdõiguslikkuse sõpradele – emamaa), kus me elame? Need metsad ja jõed ja järved, see meri, need rabad ja põllud? Ja need inimesed, kes on siin maal tuhandeid aastaid elanud (ja need, kes on siin palju vähem elanud, aga armastavad seda maad niisama palju) ja need lapsed, kes homme hommikul teile riigikogu ees silma vaatavad ja kes tahaksid ka, et nende lapsed saaksid siin tuhandeid aastaid elada? Aga te ei anna neile võimalust.
Sest kui me tahame, et isamaa oleks igavene (või isegi, et Isamaa oleks igavene), siis on keskkonnakahjude minimeerimine (teate küll, kõik need ebamugavad küsimused nagu: kuidas me põlevkivist väljume? Kuidas kasvatada majandust olukorras, kus meil kõigil on tegelikult vaja tarbimist vähendada? jne) ainus tegelikult tähtis küsimus, mida te peaksite praegu nendel kõnelustel arutama. Sest nelja aasta pärast on 4 aastat liiga hilja. Kuigi arvestades seda, et teil kulus terve päev, et kokku leppida, et Eesti jätkab Euroopa Liidus, siis ma kardan, et uued valimised tulevad enne peale, kui te jõuate keskkonnateemadel kokkuleppele erakonnaga, kes ütleb, et kliimasoojenemine Eestit eriti ei puuduta.
Sest selles maailmas, kus Eesti rannikualad on üleujutatud, kus keskmine õhutemperatuur on tõusnud ligi 3 kraadi (kuigi me leppisime ju kokku, et ei tõuse rohkem kui 1,5 kraadi, et katastroofi vältida), kus meil ei pruugi enam olla mürgivaba mulda ja puhast põhjavett, kus meie piiril tunglevad tuhanded kliimapagulased, kellega võrreldes paistavad need mõnisada sõjapõgenikku, keda me seni oleme võõrustanud, hardalt oodatud külalised – selles maailmas ei pruugi enam olla ühtegi inimest, kes hääletaks Isamaa poolt. Päriselt. Nad hääletavad isamaa poolt.
Aga teil on see haruldane võimalus valida täna teisiti. Olgu, Rohelised ei pääsenud riigikokku, aga Reformierakonnal ja sotsidel on täitsa mitu rida keskkonnateemadel. Ja, noh, siis on veel mõned sellised pisiasjad nagu demokraatia ja õigusriigi säilimine, rahvusvahelised suhted ja loominguline vabadus, avalik rassism jne, miks te võiksite teisiti valida, aga sellest juba teinekord pikemalt.
Ma loodan, et teil on Kaja Kallase ja Jevgeni Ossinovski numbrid veel alles! Kui ei ole, siis kirjutage julgesti, ma saadan visiitkaardina! Ja enne kui otsustate – olge hea, vaadake nendele noortele homme hommikul riigikogu ees silma!
Igavesti lootusrikkalt,
Mari-Liis Lill
#fridaysforfuture