Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kas sina tead, miks on kirjanik Kristjan Jaak Peterson emakeelepäeval oluline?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kristjan Jaak Peterson seisab Toomel aastast 1983.
Kristjan Jaak Peterson seisab Toomel aastast 1983. Foto: Margus Ansu

Täna, 14. märtsil tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Selle raames toimuvad üle-riigi kõiksugused põnevad üritused, et tähelepanu pöörata 14 käändega keele erilisusele. Aga miks on sel päeval oluline kirjanik Kristjan Jaak Peterson?

Kristjan Jaak Peterson on Riias 1801 sündinud ja 1822 surnud Eesti kirjanik, keda peetakse Eesti rahvuskirjanduse loojaks. Just, Peterson oli suures vaid 21-aastane.

Kuid siinjuhul on oluline tema sünniaeg. Mitte aasta, vaid kuupäev.

Kui Kristjan Jaak Peterson 1801. aastal sündis, siis oli kalendris kuupäev 2. märts. Aga hiljem, uue kalendri tulekuga seda muudeti, ning Petersoni sünnikuupäevaks sai 14. märts.

Kristjan Jaak Peterson on emakeelepäeval oluline, sest just tema sünnipäevaga tähistatakse Eesti Vabariigi rahvuskeele erilisust.

Noor autor 19. sajandi algusest Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) jäigi nooreks autoriks.
Noor autor 19. sajandi algusest Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) jäigi nooreks autoriks. Foto: Margus Ansu

Christian Jacob Petersohn sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooliusu- ja filosoofiateaduskonnas, kirjutab Vikipeedia.

Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.

Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust.

Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju.

Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt.

Kirjanik suri tuberkuloosi.

Tagasi üles