Seksiekspert Epp Kärsin: naine, kes räägib seksist, ei ole lits (3)
14. märts 2019, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naise seksualiseerimine ning ühiskonnas eksisteerivad topeltstandardid panevad neile peale sellise pinge, et sookaaslaste välimuse ründamine on saanud uueks normiks. Seksiekspert Epp Kärsin leiab, et selle kõige taga on inimeste teadmatus seksist.
Üle 13 000 inimese seksi teemal koolitanud naudingute ekspert Epp Kärsin on seksuaalsuse ja intiimsuse endale südameasjaks võtnud. Kärsin leiab, et naise keha liigne seksualiseerimine ja temas vaid seksobjekti nägemine on tingitud sellest, et mõnes ringkonnas on Eesti ühiskond seksistlik.
Põhjus selleks on puuduv seksuaalharidus ja vähene teadlikkus sellel teemal.
Seksistlikkus väljendub soostereotüüpides, negatiivses hoiakus nende suhtes, kes erinevad üldsusest. «Naine, kes on hoolitsetud ja liibuvas kleidis, ei ole kohe prostituut ja kerge saak. Naine, kes räägib seksist, ei ole lits. Naine, kes on lahutatud ja juba mitmendat korda abielus, ei ole ebaõnnestunud, vaid need on tema valikud. Liiga kergelt mõistetakse naisi hukka, ilma et keegi süveneks,» ütles Kärsin.
/nginx/o/2019/03/08/11851624t1h62ed.jpg)
Mehed jäävad paljudest neist teemadest puutumata. Meestele on justkui rohkem lubatud ja neile antakse rohkem andeks.
Ja kuigi see ei kõiguta tugevat ja enesekindlat naist, siis võib sellest kahju saada alles küpsev noor tütarlaps. «Kui keegi arvustab ja teeb seda inetult ning negatiivselt, jätab see hingele pitseri,» selgitas Kärsin.
«Hiljem on ebakindlus ja pidev tunne, et ma pole piisav. Ebamäärased tunded ja emotsioonid ja raskematel juhtudel stress ja depression,» lisas seksiekspert.
Peale meeste kohtlevad naisi seksistlikult ka teised naised.
«Seda ei oleks siis, kui kõik naised armastaksid iseennast ja nad teaksid selle tähendust. Ma ei mõista ega saa aru, miks mõni naine on õel ja vastik ning pahatahtlik? Milleks solvata ja elada enda emotsioone teiste peal väljas?» imestab aastaid seksikoolitusi ka koolides korraldanud Kärsin.
Epp Kärsin püüab aru saada, miks see nii on. Ta selgitab seda Ameerika psühholoogi Abraham Maslow’ vajaduste püramiidi järgi. Selle kohaselt on seks inimese hierarhia füsioloogilistest põhivajadustest esimesel kohal koos vee, toidu ja unega.
Kärsin küsib ja ise vastab: «Kas võib olla, et see on sellest tingitud, kui naised on rahuldamata? Mina usun, et 100 protsenti rahuldatud naine ei kritiseeri teisi naisi ja on iseenda ja eluga rahul!»
/nginx/o/2019/02/28/11831582t1h0181.jpg)
Naiste seksualiseerimine tundub olevat valdkond, kus naised võiksid kokku hoida, aga tihti see nii pole.
«Me ei ole konkurendid. Me oleme kõik ilusad ja head, armsad ja toredad, toetavad ja abivalmid,» sõnas Kärsin. «Aga paljude naiste jaoks on see tundmatu maailm. Meid ei ole õpetatud end väärtustama ja teisi tunnustama ja andma positiivset tagasisidet,» lisas ta.
«Minu läheduses on ainult ägedad naised ja ma ütlen neile alati, kui tänulik ma olen, et nad on minu kullakallid. Ja sellepärast on mulle võõras, kui naised teineteisele liiga teevad, nii sõnade kui tegudega,» ei mõista Kärsin naiste suhtumist.
Naised ei saa tihti naiseks olemist nautida ja endast näiteks rannariietuses olevat pilti sotsmeedias avaldada, ilma et moežürii kutsumata liikmed pead tõstaksid ja end koledate kommentaaridega kuuldavaks teeksid. Kärsin leiab, et teisi kritiseerivad need, kes ei ole iseendaga rahul.
«Las nad kritiseerivad, see on nende probleem. Inimene peegeldab endast välja seda, kes ta ise on!» leiab seksiekspert.
Teiste järgi ei saa elada. Kärsin soovitab kõigil elada kõigele vaatamata just nii, nagu nad soovivad. «Postita pilte nii napilt riietudes, kui hing ihkab, ära lase teiste arvamusest end mõjutada. Julgustan igat naist olema just see, kes sa tahad olla. Pigem saavad indu juurde kritiseerijad, kui sulle läheb hinge nende mürgine jutt. Elu on elamiseks!» tunnistab ta.
Kärsin leiab, et meedia, ajakirjandus ja televisioon on loonud naisest kuvandi, et ta peab olema justkui ilus «ese», samas kui mees võib endast karvase keha ja õllekõhuga postitada pildi ning sellest on kõigil ükskõik.
«On ju rikastel, ilusatel ja paksudel meestel käekõrval kaunis ja peenike naine. See on täiesti tavaline. Kuid kas oleme näinud vastupidist pilti? Mitte väga,» selgitas Kärsin.
«Iluideaalid on ajas muutuvad ja igal sajandil on olnud need erinevad. Kehakultus on teema. Aga karvane õllekõhuga mees ei tekita kadedust ega mingeid emotsioone olla temaga sarnane. Sellest ka kriitika puudus,» sekskoolitaja.
Kriitikute arvates peavad naised vähemalt ilusad olema, justkui neil ei ole midagi pakkuda, et endale partner leida. Mees aga ei pea olema ilus, küll aga arukas ja majanduslikult kindel. Nii näevad paljud inimesed tänapäeval meeste ja naiste vahelist suhet.
Ja kuigi Epp Kärsini isiklikud eelistused on teistsugused, siis ka tema on näinud naisi, kelle jaoks on majanduslik heaolu esmane.
«Mina hindan armastust ja emotsionaalset sidet kõige rohkem, mitte aga rahakoti paksust. Olen küll kuulnud lugusid, et naised jahivad vaid rahakotte ja esimesel õhtul tutvudes nime teada saades tormavad WCsse guugeldama mehe tausta. Et oleks ikka rikas ja edukas ning Äripäeva topis sees. Hea, kui kiirelt ka saaks lapse, siis on terve elu kindlustatud. Isegi kui lahkuminek toimub, on pensionisammas olemas,» kirjeldas ta.
Sellele vaatamata ei peaks mehed heituma, sest kõik naised ei ole sellised.
«Mida tugevam ja harmoonilisem liit igal tasandil, seda suurem võimalus on koos luua edukas ja majanduslikult kindel kooselu,» tõi Kärsin välja, missugune võiks olla tõeline suhe mehe ja naise vahel.
/nginx/o/2019/02/24/11816466t1h4e7e.jpg)
Kärsin tõi välja, et naiste puhul vaadatakse tihti kõige enne välimust, meeste puhul see ühiskonna tasemel oluline pole. Kuid seksieksperdi isiklik eelistus selle kohta on erinev.
«Mina tahan [ilusat mees] ja minu jaoks peab olema mees atraktiivne ning tark. Saan rääkida vaid enda eest! Nii palju kui on naisi, on ka erinevaid soove,» ütles ta.
Ja sellise kriitika juures tuleb ju välja, et mehed, kes valivad endale partnerit välimuse järgi, on pealiskaudsed. Kuigi pealiskaudsuses on süüdistatud just naisi. Või kuidas?
«Keeruline. Eks seda esineb mõlemal poolel. Mida teadlikumad on inimesed oma vajadustest ja soovidest, seda sügavamalt mõtestavad nad endale paarisuhte ja partneri valikut ei tehta pelgalt välimuse põhjal,» leiab Kärsin.
Kärsin sõnas eelpool, et eestlaste kriitika ja naiste liigne seksualiseerimine on tingitud nende harimatusest seksi vallas. Olles nüüd juba neli aastat eestlasi koolitanud, näeb Kärsin aga Eesti ühiskonda muutumas.
«Aina rohkem inimesi mõistab, kui loomulik ja oluline on seksuaalsus, kuid tuleb tunnistada, et on ka neid, kes elavad kivi all ja koopas, eitades suures häbis ning tabudes, et seks on inimeseks olemise juures täiesti normaalne nähtus. Kõik ei olegi valmis oma silmi avama ja seda infot vastu võtma,» ütles Kärsin.
«Mina usun, et juba 10 aasta pärast on murrangulised muutused toimunud, teen selleks kõik, et inimesed oleksid oma suhetes õnnelikumad ja tervemad. Sellest võidab kogu Eesti ühiskond!» lausus Epp Kärsin ja lisas, et eestlased on armastuse revolutsioonile aina lähemale jõudmas.