/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/14/11865809t1h5e69.png)
Tänase emakeelepäeva puhul võivad paljud eestlased uhkust tunda oma rahvuskeele olemasolu üle. Lugupeetud rahvusliku identiteedi tähistamisel tehakse mitmeid aktsioone, millega tähistatakse eesti keele võlu.
Video: USA saatkond pani diplomaadid emakeelepäeva puhul eestikeelseid lauseid lugema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikerraadio korraldas iga-aastase e-etteütluse, milles lõi kaasa ligi 8000 inimest. Seda on ligi 1500 rohkem kui eelmisel aastal. Korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 59, palju oli ka 1–2 veaga tekste.
7969 etteütlusest olid õiged vaid 59. See on 0,74 protsenti kõikidest osalejatest.
2015. aasta seisuga elas Paides 8370 inimest. Ja nendest vaid umbes 70 inimest suutis vigadeta kirjutada.
See on vaid üks näide sellest, kui raske eesti keel tegelikult on.
Sotsmeedia, Interneti kommentaariumid ja inimeste omavahelises suhtluses on pidevalt näha, kui valesti ja vigadega inimesed kirjutavad. Ja seda teevad inimesed, kelle jaoks on eesti keel emakeel. Need, kes on seda keelt terve elu rääkinud. Ka nemad seda ei oska. Keele täielikuks valdamiseks on seda vaja intensiivselt õppida. Terve elu. Ja ka siis ei ole garanteeritud, et keel täielikult selgeks saadakse.
Kuidas selles olukorras saavad hakkama inimesed, kelle jaoks eesti keel on võõrkeel? Need, kes sellega ei ole ise kunagi kokku puutunud?
Seda püüdis välja selgitada USA saatkond, kes pani diplomaadid emakeelepäeva puhul eestikeelseid lauseid lugema.
Kuidas nad hakkama said, vaata videost.