Marilyn Monroe endise kallima väitel ta teab, kes staari tappa lasi

Marilyn Monroe dateerimata fotol

FOTO: Personalities / ©1999 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Ameeriklasest näitleja Gianni Russo, kes mängis filmis «Ristiisa», väite kohaselt ta teab, kes lasi tappa näitlejanna Marilyn Monroe.

Praegu 75-aastase Russo väitel tekkis tal staariga suhe, kui tema oli 16-aastane ja näitlejanna 33-aastane, teatab irishcentral.com.

Russol ilmub varsti elulooraamat «Hollywood Godfather: My Life in the Movies and the Mob» (Hollywoodi ristiisa: minu elu filmides ja maffia), milles ta räägib ka Monroe surmast.

Russo väite kohaselt lasi Monroe tappa senaator Robert Kennedy, kes kartis, et näitlejanna salasuhe ta venna John Kennedyga, kahjustab venna mainet presidendina.

Russo raamatus on mustvalge foto, millel ta on koos Monroega California-Nevada piiril asunud CalNeva Lodge kuurordis. See foto tehti 2. augustil 1962 ehk kolm päeva enne Monroe surma.

Ametlikel andmetel suri Marilyn Monroe unerohu üleannustamise tagajärjel 5. augustil 1962.

Selle foto olevat teinud Chicago maffiaboss Sam Giancana.

«See pilt tehti kolm päeva enne seda, kui Monroe leiti ta Los Angelese kodust surnuna. Kohtuartide teatel võttis näitlejanna liiga suure annuse unerohtu,» kirjeldab Russo oma raamatus.

Russo väite kohaselt lootsid Giancana ja ta maffioosod mõjutada USA presidenti John Kennedyt Monroe abil, kes oli siis väidetavalt presidendi armuke.

John Kennedy 11. oktoobril 1961 Valges Majas pressikonverentsil

FOTO: / picture-alliance / dpa/Scanpix

Maffia tahtis mõjutada presidenti seksifilmi abil, millel Monroe oleks nii president Kennedy kui ta senaatorist vennaga seksinud.

Maffia eesmärgiks oli viia John Kennedy niikaugele, et USA väed oleksid tunginud Kuubasse ja võtnud saareriigi oma kontrolli alla ning maffia oleks saanud uuesti seal kasiinod avada.

Maffiaboss lootis, et president Kennedy tuleb CalNeva Lodge kuurorti, kuid ta pidi pettuma, sest president ei tulnud.

Russo väite kohaselt tahtis Monroe maffia vandenõu meediale avalikustada. Robert Kennedy sai sellest teada ja lasi selle tõttu Monroe jäädavalt vaigistada.

Robert Kennedy 1962. aastal Lääne-Saksmaal Berliinis

FOTO: akg-images /Scanpix

«See oli Robert Kennedy, sest teistel ei olnud selleks põhjust. Maffia ei oleks seda teinud, sest neil oli Monroed vaja. Ta oli tuntud peotüdruk. Kui talle anti mõned tabletid ja alkoholi, siis oli ta valmis seksima kõigiga, kes ettepaneku tegid,» on Russo raamatus.

Russo andmetel palkas Robert Kennedy Monroed tapma tuntud palgamõrtsuka, arsti haridusega mehe, kelle hüüdnimi oli The Doctor.

«See arst süstis uimastatud Monroe alakeha piirkonnas asuvasse veeni õhku. Näitlejanna suri veenidesse sattunud õhumullide ehk õhkemboolia tagajärjel. Kohtuarstidele jäi mulje, et surma tõi narkootiliste ainete või ravimite üledoos,» on näitleja raamatus.

Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, teiste nimedega Norma Jeane Baker, Norma Jeane Dougherty, Norma Jeane DiMaggio, Marilyn Monroe Miller; 1. juuni 1926 Los Angeles – 5. august 1962 Los Angeles) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsamaks näitlejannaks ja seksisümboliks.

Marilyn Monroe 1955 filmi «The Seven Year Itch» võttel

FOTO: Personalities / ©2003 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

5. augustil 1962 leiti Marilyn Monroe tema Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos, kuid tema surma kohta levivad seni mitmed vandenõuteooriad, kuna ta väidetavalt oli seotud John Kennedyga.

Monroe oli kolm korda abielus. Ta esimene mees oli Los Angelese politseinik James Dougherty. Nad olid abielus 1942 – 1946.

Staari teine mees oli tuntud pesapallur Joe DiMaggio, nende abielu oli lühiajaline, kestes vaid üheksa kuud. Nad abielluisd 1954 ja lahutasid 1955.

Marilyn Monroe ja Joe DiMaggio 14. jaanuaril 1954 San Franciscos

FOTO: Personalities / ©2000 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Monroe kolmas mees oli tuntud näitekirjanik Arthur Miller, paar oli koos 1956  - 1961.

Marilyn Monroe ja Arthur Miller oma pulmapäeval 3. juulil 1956

FOTO: Personalities / ©TopFoto/Scanpix

Ameerika Ühendriikide 35. president John Kennedy kaotas elu 22. novembril 1963, kui ta oli visiidil Texases Dallases. Ta sõitis lahtises autos, saades surmavalt haavata.

John Kennedy ja ta naine Jaqueline Kennedy 22. novembril 1963 Texases Dallases vahetult enne tulistamisintsidenti

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Senaator Robert Kennedyt tulistati presidendivalimiste kampaania ajal 5. juunil 1968 Los Angelese Ambassadori hotellis. Arstid ta elu päästa ei suutnud ja ta suri 6. juuni 1968 varahommikul.

Robert Kennedy 5. juunil 1968 pärast tulistamist

FOTO: Personalities / ©1999 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Populaarne

Tagasi üles