Ateena lähedal asub koobas, kus vesi eirab gravitatsiooni ja elektriseadmed lakkavad töötamast

Kreeka Davelise koopa suu

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Kreeka pealinnast Ateenast 16 kilomeetri kaugusel Pentéli mäes asub koobas, kus antiikajal kaevandati marmorit. 

Ateena Akropoli põhilised ehitised on tehtud Pentéli valgest, kollaka varjundiga marmorist, teatavad bbc.co.uk ja iltasanomat.fi.

Ateena Akropol

FOTO: akg-images /Scanpix

Tegemist on 45 meetrit laia ja 62 meetrit kõrge koopaga, kus kreeklaste sõnul leiab aset kummalisi asju. See koobas kannab 19. sajandi maanteeröövli Christos Natsiose hüüdnime järgi nime Davelis.

Davelise koopas on sajandite vältel olnud eri usundite esindajate palvetamispaik, kaasa arvatud antiikajal, kui seal kummardati jumal Paani ja nümfe. Keskajal peitsid seal end kreeka õigeusu eremiidid ja hiljem agnostikud.

Alates 19. sajandist hakkasid erakmungad panema kirja selles koopas toimunud ebatavalisi sündmusi.

Kreeka geoloogid hakkasid Davelise koobast süstemaatiliselt uurima 1960. aastatel ja siis ilmnes, et seal on väga tugev magnetväli, mis takistab elektriseadmete tööd. Näiteks fluorestseerivad lambid kustusid seal iseenesest.

Kreeka Davelise koopa suu

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Kreeka meedia teatel on maapinnal olnud veepiisad jõudnud tugeva magnetvälja tõttu koopa lakke ehk vesi on tilkunud üles, mitte alla. Seega eirab vesi seal gravitatsiooni.

Veel on selles koopas keskmisest suurem radioaktiivsus.

Koopa lähedal elanud ja elavad inimesed on rääkinud seal olnud kummalisest valgusest, mis koopasuust aeg-ajalt on paistnud. 

Koopas elanud mungad, seiklejad ja geoloogid on kuulnud müstilisi helisid ja hääli ning näinud lendavaid olendeid. 

Infrapunajäädvustustele on jäänud objekte ja kujutisi, mida teadlased ei ole osanud selgitada.

29-aastane arvtiinsenerist «tondipüüdja» Dimitrios Makridopoulos uuris seda koobast 2015, pannes sinna nähtamatuid olendeid jäädvustavad seadmed, mis väidetavalt salvestasid neid. Mehe teatel lakkasid selles koopas ta nutitelefon ja sülearvuti töötamast. 

Selles koopas olnud usulahkude liikmed ja mungad on aastasadade jooksul joonistanud sinna sümboleid ja pühasõnu, mis väidetavalt on oma kohta muutnud.

1980. aastatel oli selles koopas Kreeka kaitseväe üks baasidest, koobast laiendati ja pikendati ning tsiviilelanikel oli sinna pääs keelatud.

Kreeka sõjaväejuhid tunnistasid hiljem, et sinna rajati NATO-le alluv baas. Seda kasutati kolm aastat ja siis sõjavägi lahkus sealt.

Kreeka meedia andmetel on mitmed selles koopas olnud sõdurid, kes raiusid koopasse uusi käike, surnud hiljem vähi tagajärjel. Arvatakse, et vähk tekkis neil kõrge radioaktiivsuse tõttu.

Sõdurite mäe sisse rajatud tunnelite suud täideti hiljem betooniga.

Kreeklaste seas levivad seni jutud, et Pentéli mäe koobastes on tuumabaas. Realistlikuma stsenaariumi kohaselt radari- või sidebaas.

Ateena ülikooli geoloogide sõnul teeb selle koopa eriliseks asjaolu, et marmori vahel on grafiiti, mis juhib väga hästi elektrit. Kogu Pentéli mägi juhib suurepäraselt elektromagnetlaineid. 

«Pentéli marmor on ainulaadne, mujal ei ole sellist marmorit. See marmor on tekkinud miljonite aastate vältel, juhtides hästi elektrit,» sõnas geoloog Dimitrios Papanikolaou.

Vandenõuteoreetikud on veendunud, et Kreeka sõjavägi ja NATO kaevandasid külma sõja ajal seal koopas marmorit, mida kasutati militaarsatelliitides.

Papanikolaou arvates on see väljamõeldis, sest selles koopas aset leidev on teaduslikult selgitatav, seal ei ole midagi üleloomulikku.

«See on ettekujutus. Ateena on NATO linn ja siin on alati NATO sõdureid, kuid nad ei ole tegelenud kunagi millegi ebatavalise ega üleloomulikuga,» lausus geoloog.

Avalikkusele on praegu suletud Davelise koopa see osa, mille rajasid sõjaväelased, kuna seal olevat ohtlik.  

Populaarne

Tagasi üles