/nginx/o/2013/07/05/1875420t1h1d16.jpg)
/nginx/o/2011/06/02/609580t1hbd0e.jpg)
«Sind otsides», teisipäeviti kell 20.30 TV 3s
Verni Leivak: pisarakiskuja «Sind otsides» naasis teleekraanile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes aasta eest helises nõudlikult taskutelefon. Helistajaks oli üks ammune sõber ning tegi ettepaneku viivitamatult kohtuda, et lihtsalt rääkida. Selgus, et tema raskelt haige ema avaldas nelikümmend viis aastat hoitud uskumatu, täiesti seebiooperliku saladuse: «Ma ei ole tegelikult sinu ema, samuti pole isa sinu isa!»
Mehe peas vemmeldasid segased tunded – ühelt poolt uudishimu, kelle järglane ta tegelikult on, ja teisalt, kas seda teadmist üldse vaja olekski. Mida see talle annaks? Usun, et saade «Sind otsides» tuleks talle appi.
Ent inimesed on erinevad ja nüüd jätkab lähisugulaste otsijate murede lahendamist TV 3. Hooaja esimene saade viis vaataja kaugesse Aserbaidžaani, sest 45-aastane Natalja oli otsustanud isa üles leida.
Mis sest, et isa Islam osutus mitmenaisepidajaks, tema ema sunniti äia jalgu pesema, isa suguvõsa keeldus ema valmistatud toitu söömast ning Nataljat ja tema õde Svetat ähvardas Türki mahamüümine.
See oligi viimne tilk moslemiga abiellunud eestlanna kannatuste karikasse, mistõttu ta tütardega Eestisse tagasi põgenes. Kurb, aga õpetlik lugu tänastelegi eestlannadele, kes hoopis teisest kultuuriruumist mehi jahivad.
Saatejuhi rollis Vahur Kersna, Märt Treieri ja Margit Kilumetsa jälgedes astuv Krista Lensin avaldab mõju oma inimliku soojuse ja loomulikkusega. Ta ei püüa intervjueeritavaid poolvägisi emotsionaalselt haavatavaks muuta, tema jutus puudub didaktiline või ülepakutult kaastundlik toon.
Võrreldes varasematel aastatel rahvusringhäälingus toodetuga kulgeb saade kuidagi voolavalt ja rahulikult, jõudes formaadile vastava finaalini, mis – nagu ikka – vaatajagi silmast pisara välja kisub.
Minu sõber pole aga siiani saatetiimi poole pöördunud, ja vaevalt et pöördubki. Oma võõrasema kutsub ta endiselt emaks ja võõrasisa isaks. Sest vanem pole see, kes sind pelgalt sünnitanud, vaid hoopis see, kes üles kasvatanud. Veri ei ole alati paksem kui vesi.
Aga inimesed ongi erinevad.