:format(webp)/nginx/o/2019/03/06/11846050t1h3599.jpg)
Ameerika Ühendriikide Johns Hopkinsi ülikooli teadlased uurisid, kui lihtne või keeruline on meie planeeti ohustada võiva asteroidi hävitamine.
Video: Maad ohustava asteroidi hävitamine ei ole nii lihtne nagu filmis «Armageddon»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
65 miljonit tagasi sattus meie planeedile asteroid, mis hävitas siis domineerinud hiidsisalikud, võimaldades uutel liikidel esile kerkida, kaasa arvatud imetajatel, kelle hulka kuulub ka inimene, teatab msn.com.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/06/11846047t1h9d20.jpg)
Asteroididega kokkupõrkeoht ei ole kuhugi kadunud ning kosmoseteadlased jälgivad ja kaardistavad leitud asteroide.
1998. aasta filmis «Armageddon» mängis naftapuurijast astronaudiks saanud peategelast Harry Stamperit Bruce Willis. Ta lendas koos oma kaaslastega asteroidile, lastes selle õhku.
Teadlaste uuringu kohaselt ei ole see nii lihtne kui filmis näidatakse.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/06/11846049t1hc7ea.jpg)
«Filmis ei arvestatud gravitatsiooni. Kui ka õnnestub asteroid tükkideks lasta, siis tükkide vaheline gravitatsioon on nii tugev, et see tõmbab tükid kokku tagasi,» selgitas astrofüüsik Charles El Mir.
Teadlastemeeskond tegi mitu arvutisimulatsiooni, et mõista, mida tuleks võtta ette Maad ohustava asteroidiga.
«Olime seni seisukohal, et mida suurem objekt, seda kergem on seda lõhkuda, kuna suurtel kosmilistel objektidel on praod ja mõrad. Meie uuring lükkas selle ümber ja näitas, et asteroidid on seniarvatust tugevamad ja täielikuks lõhkumiseks on vaja väga palju energiat,» lausus El Mir.
Teadlased tegid asteroidi lõhkumise kahest erinevast faasist mitu arvutisimulatsiooni. Esimese oli olukord pärast asteroidi õhku laskmist ja tükkide tekkimist. Teises aga uuriti asteroidi tükkidel vahel olevat tugevat gravitatsiooni, mis võib tükid kokku tuua ja asteroidi taasmoodustada.
Simulatsioon esimene faas näitas, et hoolimata asteroidil olevatest vagudest ja mõradest ei pruugi see kosmiline keha plahvatuses täielikult katki minna. Näiteks asteroidi keskosa, mis jääb plahvatuses puutumata, on tugeva gravitatsiooniväljaga ja võib hakata plahvatuses ära rebitud osasid tagasi tõmbama.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/17/11662626t1h00c6.jpg)
«Astrofüüsikud ja teised kosmoseteadlased tegelevad aktiivselt asteroidide uuringuga, sest need objektid võivad Maad ohustada. Küsimuse all oli, et kas efektiivsem on asteroid õhku lasta või ta teisele kursile suunata. Nüüd on vastus teada, teisele kursile suunamine on lihtsam ja ka vähema energiakuluga,» selgitas astrofüüsik.
Ta lisas, et Maa suunas liigub pidevalt väikseid asteroide ja nende osi, mis on umbes sellised nagu langes 2013 Venemaale Tšeljabinskisse. Tegemist oli Apollo-tüüpi asteroidide seast pärinenud kosmilise külalisega.