Geoloogid tegid kindlaks paigad, kust toodi megaliitehitise Stonehenge’i kivid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. märts 2019, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/01/11833999t1h0b56.jpg)
Viistuhat aastat tagasi alustasid briti saartel elanud hõimud megaliitehitise Stonehenge’i ehitamist, kuid seni ei olnud täpselt teada, kust nad selleks kivid tõid.
Briti 12 geoloogid lahendasid selle mõistatuse ja tegid kindlaks, paiga, kust Stonehenge’i kivid pärit on, teatab cnn.com.
Ilmnes, et need toodi Inglismaale Salisbury tasandikule, kus Stonehenge asub, kahest Walesis asunud kivimurrust.
/nginx/o/2019/03/01/11834008t1hb591.jpg)
Geoloogid leidsid sealt ka iidseid tööriistu, mis viitavad kivide murdmisele. Analüüs näitas, et need pärinevad umbes 3000. aastast eKr, mil ehitati Stonehenge’i esimene faas.
Uurijate teatel tuli megaliitehitise tegijatel tuua kivid kohale 250 kilomeetri kauguselt.
/nginx/o/2019/03/01/11834009t1hac07.jpg)
«Meie uurimine lõpetas pikka aega kestnud vaidluse, kas Stonehenge’i kivid tõid kohale selle ehitajaid või olid need Wiltshire’i tasandikule jõudnud loodujõudude, jää liikumise ja sulamisega,» sõnas uuringut juhtinud Southamptoni ülikooli arheoloog Joshua Pollard.
Pollardi sõnul sai nende kiviuuring alguse 2012, mil geoloogidest ja arheloogidest koosev meeskond hakkas analüüsima Stonehenge’ist pärit väikseid kive. Ilmnes, et selliseid kive leidub Walesis Preseli mägedes.
«See töö võttis aastaid, kuna tuli vaadata läbi, uurida ja analüüsida väga palju materjali,» selgitas arheoloog.
Geoloogid purustasid sadu kive peenikeseks pulbriks, tehes sellele kivitolmule keemilise analüüsi. Lisaks uuriti kivitolmu röntgeniga ja tsirkoonmeetodil, mis aitab teha kindlaks kivimite kristallid.
Geoloog Richard Bevins lisas, et tegemist oli huvitava uuringuga, kus nad said kasutada nii mikroskoope kui mitmeid tipptehnoloogilisi analüüsivahendeid.
Teadlased teadsid juba varem, et Stonehenge’i ehitamisel kasutatud kivid pärinevad Preseli mägedest, kuid varem ei olnud täpne paik teada.
1923. aastal arvas briti geoloog H H Thomas, et iidsed hõimud tõid Stonehenge’i kivid kohale selle mäestiku lõunapoolsest osast.
Nüüdne uuring näitas, et pigem murti ja toodi need Stonehenge’i asupaika kahest põhjapoolsest kivimurrust, mis kannavad nime Carn Goedog ja Craig Rhos-y-felin.
Kuna kivid on pärit Preseli mäe põhjaaladelt, siis toodi need Walesist Inglismaale Wiltshire’i tasandikule mööda maad vedades, mitte mööda jõgesid. Kui need kivid oleks olnud lõunaosas, siis oleks olnud neid lihtsam vedada jõgesid mööda. Mõned väiksemad kivid võidi tuua mööda jõgesid ja merd.
Arheoloogide arvates ehitasid iidsed hõimud esmalt väiksema kiviringi kivimurru lähedale nagu katsetades, kuidas sellist ehitada ja alles pärast seda hakkasid kive vedama Wiltshire’i.
Arheoloogide järgmiseks sammuks on kivide transportimise täpse teekonna kindlakstegemine. Samuti tahetakse uurida, kuidas Preseli mäe hõimud ja Witshire’i tasandiku hõimud omavahel läbi said.
Teadlased loodavad saada loa teha veel väljakaevamisi nii Stonehenge’is kui teekonnal Preseli mägedesse.
«Stonehenge’i kivide kohale toomine sadade kilomeetrite kauguselt oli iidsel ajal suur ettevõtmine ja seda on võrdlemisi vähe uuritud,» lausus arheoloog Pollard.
Tänapäeval käivad Stonehenge'is end druiidideks pidajad nii talvisel kui suvisel pööripäeval laulmas ja tantsimas.
/nginx/o/2019/03/01/11834001t1hd815.jpg)
/nginx/o/2019/03/01/11834011t1hcd82.jpg)