Valter Ojakääru lapselaps: mind inspireerivad inimesed, kes on leidnud oma kire

Jaana Ojakäär-Kitsing koos oma abikaasaga. Foto: Erakogu: Britta Pallon

Valter Ojakäär oli ja on Eesti jazzmuusika suurkuju. Tema lapselaps Jaana Ojakäär-Kitsing hoiab esivanemate loomingulisi traditsioone aukohal, tegeledes täna kaunite kunstidega just temale omasel moel. Ojakäär-Kitsing julgustab teisi loovalt mõtlema ja oma südamehäält kuulama. 

Kuidas Sa end loomingulises mõttes teostad? Mis Sul parasjagu käsil on?

Kui nooruspõlves nautisin kunsti ja joonistamist, siis viimastel aastatel olen hakanud rohkem kirjutama. Mäletan hästi seda, kuidas vanaisa istus suure osa ajast arvuti ja raamatute taga, et oma mahukaid teoseid luua. Ja käitun nüüd ise loomeperioodidel sarnaselt. Tänaseks olen Pegasuse kirjastusega avaldanud kolm raamatut. Esimene, «Loova elu teejuht», on suunatud täiskasvanutele oma loova elu kujundamiseks ja loomiseks, see on täis nippe ja meetodeid.

Teine raamat, «Minu armas südameloom» on raamat lastele, et õpetada lapsi, aga miks mitte ka täiskasvanuid kuulama oma südame häält.

Kolmas raamat, «Pai lapse loovusele», on suunatud lapsevanematele ja õpetajatele, et lastes peituvad loovusesädemed oleksid võimendatud ja inspireeritud. Viimaseid raamatuid inspireerisid just minu enda väikesed lapsed, kellega õnneks kohtus ka papa Valter enne lahkumist.

Milline on Sinu suhe muusikasse? Kuidas tõlgendad seda sõna «muusika» enda jaoks?

Muusika on minu jaoks vibratsioon, mis käivitab erinevaid tundeid. Huvitav on jälgida, kuidas erinevad meeleolud panevad kuulama erinevat stiili muusikat ja samas on põnev kogeda ka muusika jõudu meeleseisundite muutjana. Olek võib olla väsinud ja tujutu, kuid kui raadiost kostub lemmiklaul, siis olen hetkega energiast laetud, jalg hakkab tatsuma ja tuju läheb rõõmsaks.

Seega võib öelda, et muusikal on võime laadida kuulajat energiaga, või siis vastavalt vajadusele hoopis rahustada. Muusika aitab kujundada keskkonda ja luua sobivat atmosfääri. Muusika teadlikul kuulamisel on suur vägi oma elu ja loomingu toetajana.

Kas ja kuidas suunad oma lapsi kunstidega tegelemisele?

Mu vanem poeg on viieaastane ja väiksem on kaheaastane, nad on alles noorekesed. Ise olen seda meelt, et lastele tuleb võimaldada pikk lapsepõlv ja lasteaia vanuselised lapsed ei pea kümnes erinevas huviringis käima. Olen lugenud, et laste varajane läbipõlemine liiga tiheda päevakava ja kohustuste tõttu on järjest süvenev probleem.

Aeg-ajalt on igavus isegi parim loovuse käivitaja, sest siis peab laps ise hakkama endale tegevusi leiutama. Kui lapse jaoks on kõik ette-taha ja minutipealt planeeritud, siis ei võta laps ise juhirolli oma tegevuste suunamisel, mängude leiutamisel, loovuse arendamisel.

Minu panus on anda neile vaba aega ja ruum, kus oleks erinevaid loovust arendavaid vahendeid, sealhulgas kunstiasju, mänguasju, riideid rollimängudeks, muusikariistu. Pakun neile aeg-ajalt toredaid meisterdamise ülesandeid, käime matkamas ja kultuuriüritustel.

Lapsed ahmivad oma meeltega ümbritsevat maailma endasse, õpivad, mis neile meeldib, mis mitte ja leiavad nii oma kire ja kutsumuse. Lapsevanema ülesanne on märgata lapse huvisid lapse huvisid ja teda toetada. Näiteks tundub mulle praegu, et noorele pojale on küll esivanemate muusikageen sisse pugenud, sest juba beebina hakkas ta muusikat kuuldes vahvat tantsu vihtuma. Kui see kirg paistab silma ka järgnevatel aastatel, siis oleks tark tegu talle mõni vahva muusikaring päevakavasse planeerida.

Mis on kauneim hääl looduses?

Mind liigutab kevadine linnulaul, mis hommikutel juba 5-6 paiku hakkab aknast kõrvu paitama. Kuna elame metsale lähedal, siis on hommikuses linnulaulu kooris palju erinevaid linnuliike kuulda. See pühib une silmist ja täidab meele inspiratsiooniga, et midagi ilusat looma hakata. Teiseks kauniks loodusheliks on kindlasti ka merelainete rahulik loksumine Pirita koduranda, mil on väga rahustav ja lõõgastav toime.

Artist, kelle laulud toovad rõõmu südamesse?

Väikeste laste kõrvalt ma väga tihti kontserditele ei jõua. Mõned kontserdid oleme mehega siiski ette võtnud ja viimased toredad elamused pärinevad Eesti menuka artisti NÖEP'i esinemiselt. See on minu jaoks positiivne, energiat andev ja inspireeriv muusika, millega on hea end vahel turgutada. Kontserditel on olnud tore kuulata ka Mick Pedajat ning samas lõbutseme lastega kodus ka Nublu muusika saatel.

Mis Sind inspireerib?

Loomiseks on mul vaja mingit impulssi, mingit inspiratsioonisädet, mis paneb põlema ja tegutsema. Selleks võib olla kellegi ettepanek midagi teha, mõni nähtud või loetud infokilluke, mis paneb endal mõne idee kasvama. Inspireerida võib mõne huvitava paiga või sündmuse külastus, mõni loetud raamat, muusikapala, vestlus kellegagi. Sageli inspireerivad mind pildid ja fotod. Olen visuaalne inimene, kes ahmib vast kõige rohkem infot ja maailma endasse läbi silmade. Mind inspireerivad inimesed, kes on leidnud siin elus oma kire, oma tee ja sammuvad sellel rajal sirge seljaga, luues midagi ilusat ja maailma väärtust loovat.

Kõige ilusam eestikeelne lastelaul?

Lastelaulude puhul on huvitav see, et kuigi neid pidevalt tehakse juurde, siis aasta-aastalt kostuvad lasteaia pidudelt, laste plaatidelt ja üritustelt ikka need head vanad viisid, mida laulsid juba meie isad ja emad oma lapsepõlves. Nii ümiseb minu kaheaastane iga päev «Sepapoiste laulu», «Rongisõitu» ja «Mutionu pidu». Järsku need siis ongi kõige ilusamad eestikeelsed lastelaulud, sest on halastamatule ajahambale nii vapralt vastu pidanud.