:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11704415t1h3d68.jpg)
Järgmisel pühapäeval ehk 3. märtsil toimuvad 2019. aasta riigikoguvalimised, mille alusel selgub XIV koosseis. Aga juba praegu saavad inimesed e-valida. Selle variandi kasuks otsustas ka Evelyn Sepp, aga see ei meeldinud paljudele tema sõbralisti liikmetele.
«E-riigi kodanikuna e-hääl antud, et Eesti e-edu jätkuks ja uus valitsus tegeleks ka muu kui keskpärasuse ja ümberjagamisega. Hääletusprotsess ise kiire ja mugav,» kirjutas Sepp eile Facebooki.
«Ja kui keegi ikka veel arvab, et ilmtingimata peaksime banaanide järele kogunema 3.märtsil füüsiliselt valimisjaoskondadesse, siis minge te õige sinna kohta ... Suhtun oma isiklikku aega ja hääleõigusesse sedavõrd vastutustundlikult, et seda mitte raisata järjekorras seismisele,» lisas endine poliitik.
See viimane remark aga ei istunud sugugi nii mõnelegi Evelyni «sõbrale», kes leidsid, et õige kodanik läheb ikka valimisjaoskonda oma häält andma.
Üks mees «tõlkis» Evelyn Sepa viimast mõtet järgnevalt: «Ma ei hooli valimistest piisavalt palju, et nende jaoks 3. märtsil aega võtta. Selle asemel hääletan enne valimiskampaania lõppu, sest mulle meeldib e-lahendusi fetišeerida, ka siis kui need riskantsed on ja kui neist tegelt suurt abi pole. Naeruvääristan neid, kes mu pimedat e-usku ei jaga.»
Evelyn vastu: «Tunne kuidas tahad, aga tõlgin siis vastu - kui minu suhe Jumala, riigi, valimiste jms, ei ole piisavalt füüsiliselt piinav, higilõhnaline, aeganõudev jms, siis järelikult ei ole see siiras, tõsine, ja täielik ... No tere hommikut!»
Sama mees vastas: «Ma käinud kõik viimased valimised õigel päeval jaoskonnas valimas ja see pole olnud piin. Pigem rõõm, et saab teiste inimestega jagada seda kogemust demokraatia pidupäeval. Järjekordi ega tunglemist pole näinud.»
:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11704414t1h0eaa.jpg)
Sarnaseid kommentaare oli veel. Üks vene nimega mees kirjutas: «E-valimised on ühiskonna jaoks pigem tupik kui areng. Ega valimised pole sotsioloogia küsitlus või markeetingu uuring, et kõik osa võtaks. Aktiivsed ühiskonna liikmed valisid seda teed, mida nad arvavad parimaks... läbi lume, vihma, tuule ikka jaoskonna poole.»
Sama mõttega on nõus ka järgmine kodanik. «Valimised, pulmad ja matused võiks olla ikka e-vabad. Mingid traditsioonid võiks olla pühad,» kirjutas mees.
Ja ka järgmine lisas: «Toetan siiski paberhääletust. No kord nelja aasta jooksul pole juprobleem valimispunkti jalutada. Mulle küll meeldib klassikaliselt sedel poetada. Jah neile kes välismaal elavad on see hea võimalus. Huvitav kas seekord reformikad saavad e hääli ülekaalukalt nagu eelmistel valimistel.»
Paljudele kommentaaridele Evelyn Sepp ei vastanud, sest oli enda seisukoha juba selgeks teinud: igaüks valib endale selle variandi, mis kõige mugavam, ning e-hääl ja valimisjaoskonna hääl on võrdse kaaluga.
Raske öelda, kellele Sepp oma hääle andis, kuid ta kuulus terve oma poliitilise karjääri Keskerakonna ridadesse, lahkudes sealt 2014. aastal.
Evelyn Sepp oli IX Riigikogu liige 2001–2003 (ta sai IX Riigikogu valimistel 86 häält, kandideerides Haaberstis, Kristiines ning Põhja-Tallinnas) ja X Riigikogu liige (sai 292 häält) ning ta oli XI Riigikogu liige (sai 565 häält), kirjutas Vikipeedia. Ta oli Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees. Kandideeris ka 2011. aasta Riigikogu valimistel. Sai 414 häält ning Riigikogusse ei pääsenud.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)