Korgijoogi ohvriks langenud naine pidi masendunult koju tagasi minema, kuna politseilt ja arstidelt oodatud abi ei saanud. Haiglast öeldakse, et nemad korgijoogi ohvritega ei tegele, kuid vähemalt politsei tunnistab oma eksimust.
Tallinnas elav naine kirjeldas arstide ja politsei suhtumist endasse pärast seda, kui ta oli 1. jaanuari hommikul korgijoogi ohvriks langenud.
«Ma läksin hommikul Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) erakorralisse abisse, et kontrollida, kas minu kehas leidub GHB jääke. Sealt mulle vastati, et nemad seda testi ei tee ning ma peaks hoopiski politseisse minema. Seadsin siis sammud politsei poole, olles ise meeletult halva enesetunde ja peavaluga jännis,» kirjeldas K.R.
ITK pressiesindaja Marko Mägi sõnas, et EMO-s tehakse vastav analüüs ainult juhul, kui patsient on erakorralises seisundis. «Meie tehtud analüüs ei päde kohtus, pädeva analüüsi saab kohtumeditsiini instituudist, mis on akrediteeritud labor,» põhjendas Mägi seda, miks K.R. nende haiglast politseisse edasi saadeti.
Kuid Kolde puiestee politseijaoskonda jõudes selgus, et see oli 1. jaanuaril suletud. K.R. jätkas: «Helistasin numbril 112 ja rääkisin enda loo. Dispetšer lubas, et saadab kellegi mulle jaoskonna ette vastu. Ootasin ligi tund aega jaoskonna ees, kuid ei midagi.»
Naine lisas, et sai natuke hiljem kõne ühelt teiselt dispetšerilt, et kes uuris, kas ta sai kellegagi politseist kontakti. Naine vastas, et ei saanud. Dispetšer soovitas siis jaoskonna ees olevat uksekella vajutada. K.R seda ka tegi.
«Sealt aga vastas mulle äärmiselt ebameeldiva suhtumisega inimene ja väitis, et kui ma mingit avaldust tahan esitada, siis pean ootama veel tund või lausa mitu tundi! Ning et selle testi tegemisel pole enam mõtet,» meenutas naine talle osaks saanud suhtumist.