Korgijoogi ohvriks langenud naine pidi masendunult koju tagasi minema, kuna politseilt ja arstidelt oodatud abi ei saanud. Haiglast öeldakse, et nemad korgijoogi ohvritega ei tegele, kuid vähemalt politsei tunnistab oma eksimust.

Tallinnas elav naine kirjeldas arstide ja politsei suhtumist endasse pärast seda, kui ta oli 1. jaanuari hommikul korgijoogi ohvriks langenud.

«Ma läksin hommikul Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) erakorralisse abisse, et kontrollida, kas minu kehas leidub GHB jääke. Sealt mulle vastati, et nemad seda testi ei tee ning ma peaks hoopiski politseisse minema. Seadsin siis sammud politsei poole, olles ise meeletult halva enesetunde ja peavaluga jännis,» kirjeldas K.R.

ITK pressiesindaja Marko Mägi sõnas, et EMO-s tehakse vastav analüüs ainult juhul, kui patsient on erakorralises seisundis. «Meie tehtud analüüs ei päde kohtus, pädeva analüüsi saab kohtumeditsiini instituudist, mis on akrediteeritud labor,» põhjendas Mägi seda, miks K.R. nende haiglast politseisse edasi saadeti.

GHB ehk korgijoogi üledoos muudab inimese teadvusetuks ja ta ei saa aru, mida temaga tehakse. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Ants Liigus

Kuid Kolde puiestee politseijaoskonda jõudes selgus, et see oli 1. jaanuaril suletud. K.R. jätkas: «Helistasin numbril 112 ja rääkisin enda loo. Dispetšer lubas, et saadab kellegi mulle jaoskonna ette vastu. Ootasin ligi tund aega jaoskonna ees, kuid ei midagi.»

Naine lisas, et sai natuke hiljem kõne ühelt teiselt dispetšerilt, et kes uuris, kas ta sai kellegagi politseist kontakti. Naine vastas, et ei saanud. Dispetšer soovitas siis jaoskonna ees olevat uksekella vajutada. K.R seda ka tegi.

«Sealt aga vastas mulle äärmiselt ebameeldiva suhtumisega inimene ja väitis, et kui ma mingit avaldust tahan esitada, siis pean ootama veel tund või lausa mitu tundi! Ning et selle testi tegemisel pole enam mõtet,» meenutas naine talle osaks saanud suhtumist.

Masendunult ja õigust taga nõudes läks ta koju ja mõne aja pärast poodi. Teekonnal tundis ta aga rindkeres nii suurt valu, et hingamine muutus väga raskeks. «Ootasin ja lootsin et valu möödub, aga läks vastupidi: see muutus järjest hullemaks. Kutsusin sõbra järgi, kes viis mu tagasi ITK EMOsse. Seal tuvastati mul rindkere põrutus kukkumise tagajärjel. Nimelt olin ma tol õhtul mitu korda väga õnnetult kukkunud. Võtsin paar nädalat valuvaigisteid ja õnneks asi leebus,» sõnas K.R.

Naine on tänaseni täiesti kindel, et teda mürgitati GHB-ga, kuna tema arvates pole kolm kokteili kogus, et täiskasvanud naine oma püstipüsimisvõime täielikult kaotaks ja hiljem mürgistusega oksendaks.

«Samuti kaasnes kogu asjaga täielik mälukaotus,» lisas K.R.

Naine tänab kõiki inimesi, kes teda tol õhtul abistasid, kuid on politsei käitumise osas skeptiline. «Ma siiralt loodan, et selle probleemiga võetakse midagi ette. Politsei väidab, et tegelevad selle murekohaga, kuid mina olen ehtne näide naisest, kes absoluutselt mingit abi sellelt instantsilt ei saanud,» sõnas ta pettunult.

Korgijook ehk GHB on värvitud, kuid kergelt soolaka maitsega aine, mida on kerge ja mugav klubisse sisse tuua ning ohvri klaasi poetada.

FOTO: Peeter Langovits

Politsei tunnistab eksimust

Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit tunnistas, et kuigi ta ei tea, miks majas olnud politseinik naise tähelepanuta jättis, kuid on kindel, et nii käitudes eksiti.

«Kohtusin naisega, vestlesin temaga ja vabandasin tema ees, et ta jäi politseijaoskonna vahetus läheduses abita,» sõnas Saarniit.

«Praegu teadaolevalt ootas naine pikalt jaoskonna ees ja suhtles küll vahepeal politsei korrapidajaga telefoni ja fonoluku teel, kuid jaoskonda teda sisse ei lastud ning ta lahkus,» lisas kesklinna politseijaoskonna juht ning ütles, et nad selgitavad naisega vestelnud ametniku tegevuse üksikasju ja tagamaid.

Saarniit teab, et korgijoogi kahtlusega inimesel on psühholoogiliselt raske politsei poole pöörduda. Ta sõnas, et tihti ei suudeta meenutada juhtunu asjaolusid ning kardetakse, et avaldust ei võeta tõsiselt või on toimunu kohta ütluste andmine vaimselt kurnav.

«Ohvrite paremaks abistamiseks on politseis paika pandud kindlad põhimõtted, millest konkreetsel juhtumil selgelt kõrvale kalduti,» tunnistas Saarniit.

Kuigi Saarniit näeb ja tunnistab jaoskonna eksimust, siis ta soovitab mürgitamise kahtluse korral siiski helistada hädaabinumbril 112. Protokoll on sama, millega K.R. kokku puutus: avaldaja juurde saadetakse patrullpolitseinik, kes võtab esimesel võimalusel inimeselt avalduse ning nõusoleku uriiniprooviks. Samuti võetakse võimalusel kannatanult esmased ütlused ning fikseeritakse võimalikud süüteo tunnused. Edasine menetlus sõltub suuresti ekspertiisi tulemustest.

Samas, ainuüksi analüüside andmine ei pruugi anda alust uurimise alustamiseks ning samal ajal ei ole uriiniproov alati ainus vahend narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu tuvastamiseks. Iga juhtum on unikaalne ning kahtluste tõendamine sõltub mitmetest asjaoludest.

«Vaatamata sellele kahetsusväärsele juhtumile, soovitame uimastamise kahtluse korral alati politseisse pöörduda ja seda esimesel võimalusel, sest teatavasti on aeg ainete tuvastamiseks kehas erinev,» lisas Kaido Saarniit julgustavalt.

Kaido Saarniit tunnistas eksimust politseitöös.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Sass Henno: uurimine on oluline ühiskonnale signaali andmiseks

Kirjanik ning korgijoogi vastu võitlev Sass Hennos sõnas, et osalt PPA ressursipuudusest, mugavusest ja seaduste mitterakendamisest öeldakse, et kui GHB-d ei leita pole mõtet menetlust alustada. GHB kaob kehast 6-12 tunni jooksul.

«Täna poetakse tihti uurijate poolt selle taha, et GHB-d pole võimalik tuvastada, järelikult pole midagi uurida,» võttis Sass Henno jubeda reaalsuse kokku.

Aga soovimatut vahekorda abitusseisundis olnud inimesega peab ikka uurima. «Loomulikult on sageli sõna-sõna vastu olukorrad, aga sageli on ka varasemat suhtlust sotsiaalmeedias, kus tüdruk on eitanud soovi vahekorda astuda. Või on ka videosid poisi telefonis, kus ta on oma vallutust filminud. On lugematult igasuguseid võimalusi: kontaktid diileritega, suhtlused sõpradega, varasemad kahtlustused, mida täna uurijad ei hakka läbi käima.»

Henno lisas, et uurimise eesmärgiks ei ole iga selline poiss kohe kuueks aastaks vangi panna, vaid nende toimingutega antakse ühiskonnale signaal, et korrakaitsjad ei istu niisama käed rüpes.

Henno tõi näite ka liikulusest. «PPA liiklusjärelvalve efektiivsus on liiklussurmade arvu suhtes nullilähedane, aga nende patrullide kiirusemõõtmised jms on olulised ühiskonnale signaali andmiseks: kiirustamine pole okei,» näitlikustas ta. 

«Täna tean juhtumeid, kus kahtlusalustega, kes kooli peole GHB-d väidetavalt tõid, pole PPA isegi rääkinud,» kirjeldas Henno nukrat olukorda.

Ta lisas: «Niikaua kui PPA-d juhib inimene, kes «Amigos» joogiklaasist leitud positiivse GHB proovi kohta ütleb, et «kogus oli nii väike, et see võis olla seal varasemast või klaas oli lihtsalt must» pole mul lootust, et nende kuritegude lahendamisel midagi paremaks läheks.»

Ida-Tallinna Keskhaiglast saadeti korgijoogi ohver minema, kuna nemad GHB leidmiseks teste ei tee. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Erakogu

Kui ka sina või sinu tuttav on sattunud korgijoogi ohvriks või tead inimest, kes korgijoogiga teisi uimastab, siis võta palun minuga ühendust aadressil vahur.joa@eestimeedia.ee ning ma olen sinu jaoks olemas. Korgijoogi ohvrite lugude väljatoomine, poliitikutele ja PPA-le surve avaldamine meedia kaudu paistab praegu olevat ainuke lahendus ühiskonnas muutuste tegemiseks. Kui inimesed, kelle töö on ohvrite abistamine, keelduvad seda tegemast või sellega hakkama ei saa, siis peab abi ja lahendus tulema kuskilt mujalt.