:format(webp)/nginx/o/2019/02/19/11801473t1h17b9.jpg)
Ekspordiks mõeldud popkultuur ja staaride «vabrikud» toovad Lõuna-Korea riigieelarvesse miljoneid dollareid. Eestis suureneb Korea fänniarmee lisaks noortele ka täiskasvanute seas. Seda hoolimata Korea popkultuuri negatiivsetest külgedest. Seekordne «Radar» sukeldub sellesse kirevasse maailma ja uurib, mis hinda peavad staariks pürgijad maksma.
Viimastel aastatel on Korea keele õppimine muutunud Eestis aina populaarsemaks. Seda suuresti ka tänu Lõuna-Korea popmuusikale ehk K-popile. Kui 90ndatel fännasid popmuusikat peamiselt noored, siis K-popi austajate seas pole ainult alaealised, vaid ka näiteks 40dates naised. «Noores eas, alaealisena, polnud ma ühtegi popgrupi fänn,» tunnistab Lasnamäe elanik Essenia. Nüüd, rohkem kui 20 aastat hiljem, on temast saanud aga kirglik K-popi fänn.
Enamasti käivadki Korea keelekursustele naised, kes tahavad seda maailma, kus ilu on ainus, mis loeb, lähemalt tunda. «Meie naised on üles kasvanud klassikaliste muinasjuttude kõrval,» toob ühe aspekti nunnususe fenomeni kohta välja Korea keele õpetaja.
Kuid nagu öeldakse, siis igal medalil on kaks külge. Organismi nõrgestavad dieedid, plastiline kirurgia, jõuetuks muutvad trennid, inimeste ärakasutamine - need on vaid mõned näited K-popi tumedamast küljest.
Mis saab aga siis, kui tuled kustuvad ja muusika vaikib? Vastuse annab «Radar» täna kell 21:30 Kanal 2s.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)