Kriitika keeristorm: Veealuste kaadrite guru James Cameron avaldas teravat arvamust «Aquamani» kohta
/nginx/o/2018/09/21/11433508t1h23df.jpg)
15. veebruar 2019, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/15/11789918t1hc946.jpg)
Superprodutsendi ning filmilavastaja James Cameroni ühes intervjuus tehtud kommentaar hiigelmenuka koomiksil põhineva fantaasiafilmi «Aquaman» aadressil on hakanud meedias oma elu elama ning keerutanud üles paraja tormi. Nimelt leidis filmimees, et tema jaoks polnud globaalselt enam kui miljard dollarit teeninud eepiline lugu veejumalusest piisavalt realistlik.
Kuigi see, mis Cameron ütles, polnud otseselt mahategemine, siis just nii on ajakirjandus kriitikat tõlgendanud: «James Cameron pani «Aquamanile» ära!» Paralleele tõmmatakse ja motiive leitakse siin võimalikus konkurentsis, kuna Cameron on ju ometi autoriteet ja eestvedaja nii veemaailmade kujutamisel kui ka filmimaailma raputanud arvutigraafikas. Kuivõrd karmid või kui läbi lillede üleolevad need sõnad tegelikult olid, jäägu igaühe enda otsustada.
«Ma leian, et see oli väga lõbus vaatamine,» sõnas Cameron. «Ma arvan, et mina poleks sellist filmi kunagi teinud. Ausalt öeldes. Ma poleks seda kunagi teinud, sest see eeldab täielikku, unenäolaadset eraldatust reaalsusest ja füüsikalisest tajust. See maailm on kuskil Kreeka mütoloogiamaastiku ja haldjamaailma vahel. Ja inimesed lihtsalt lähevad vee alla, sest nad... vaimselt viivad ennast sinna üle? Vist? Ma ei tea. Aga see on lahe. Seda tuleb vaadata omadel tingimustel. Aga mina olen veetnud vee all tuhandeid tunde. Ma olen veealuste kaadrite osas väga täpne. See peab ehtne välja nägema. Ja kuigi «Aquaman» mulle meeldib, siis see ei mõju mulle, kuna see ei näe reaalne välja.»
Cameron jätkas: «Ja muuseas, «Aquaman» ei aita vaatajal ookeanist ja selle probleemidest, selle kaitsmisest ja avastamisest aru saada. Kuigi nad panid sisse paar vaala ja muud sellist, et meenutada meile, et me kasutame ookeani prügilana, seega aplaus neile selle eest. Jah, mina ei oleks seda filmi teinud. «Avatari» järgedes läheme palju vee alla ja neis kaadrites on hoopis teine tunnetus.»
Ahaa! Sinna see koer ilmselt maetud ongi, võiks oletada. Nimelt on 2009. aastal kinodesse jõudnud ning tol ajal esimese 3D suurfilm «Avatar» saab 2020ndatel neli järge, millest esimene jõuab kinodesse juba järgmisel aastal.
Meenuta esimest «Avatari»:
Juba sel nädalal aga toob ka uue «Terminaatori» kallal töötav Cameron kinodesse oma uusima taiese «Alita: Sõjaingel». See on lugu lootusest, armastusest ja vaprusest. Mitmesaja aasta kaugusel tulevikus satub «kübertohter» Ido (Christoph Waltz) Raudlinna prügimäelt teadvuseta küborgi Alita (Rosa Salazar), kes on üsna kehvas seisus. Ärgates ei mäleta Alita midagi oma minevikust: ei sellest, kes ta on, ega maailmast enda ümber. Kõik on uus, iga kogemus esmakordne. Ido püüab tüdrukut kaitsta tolle salapärase mineviku eest, samas kui Alita uus sõber Hugo (Keean Johnson) pakub abi kadunud mälestuste taastamiseks. See aga toob Alita kannule tumedad jõud, kes ei peatu millegi ees, et kadumaläinud küborg igaveseks vaigistada...
Lavastajaks Robert Rodriguez («Sin City», «Desperado»), kaasstsenaristiks ja tootjaks James Cameron («Terminaator», «Avatar»). Filmi aluseks on Yukito Kishiro loodud mainekas mangasari «Gunnm» ehk «Battle Angel Alita», mis nägi esmakordselt ilmavalgust 1990. aastal.
Apollo Kinodes alates 15. veebruarist 2019.
Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.