Eesti Laulu finaalis näeme noort koosseisu xtra Basic & Emily J looga «Hold Me Close». Elu24 uuris noortelt, kuidas nad kohtusid, millist tagasisidet nad saanud on ning mil moel nad kriitikaga ise toime tulevad?
Juba sel laupäeval, 16. veebruaril Saku Suurhallis üles astuv xtra Basic & Emily J on lahe noortepunt, kuhu kuuluvad Andrei Zevakin, Igor Volhonski ja Emili Jürgens. Eesti Laulu finaalis esinevad nad viiendana.
Rääkige meile pisut edast: kes te olete, kust kohast tulete?
Emily J: Olen 17-aastane, pärit Rakverest. Tallinnasse kolisin ma sel suvel, et veelgi enam muusikaga tegeleda. Mulle väga meeldib laulda, kuigi ma ei ole kunagi laulmist õppinud - küll aga olen käinud end täiendamas WAF laulukoolis.
Kõige esimene lugu, mis mul tuli välja, oli koos WATEVAGA. Kirjutasime selle kõik koos - see on hästi äge, et nad panid mind laulu kirjutama ka, et ei olnud niimoodi, et siin on lugu ja laula. Tänu sellele loole esinesin ma ka MyHits Awardsil nende kuttidega koos.
Igor: Mina olen 24-aastane, kohe saan 25. Minu muusikaline teekond hakkas, kui ma sain 11-aastaselt kitarri. Alates sellest ajast olen kitarri õppinud, nüüd juba tegelikult vähem, kuna tegelen produtseerimisega.

18-aastaselt alustasin sõpradega bändi ja kui ma olin kuskil 21-aastane, lõime suurema seltskonnaga korraliku bändi, mis oli Saints Be Warned ja see oli metal ansambel.
Minu muusikajuured hakkavad metalist. Mulle meeldib metali juures just see, et sel on eriline energia, mis on kohati väga aus. Metalit tehes sa ei mõtle selle peale, et kui paljudele inimestele sa meeldid, vaid sellele emotsioonile ja sõnumile, mida sa öelda tahad. Mulle meeldibki see ausus nende nootide ja sõnade juures.
Andrei: Olen 22-aastane, Jõgevalt. Kui üldiselt võtta, siis ma olen spordi- ja muusikainimene. Muusikaga hakkasin tegelema umbes 7-aastaselt, kui läksin muusikakooli ja hakkasin klassikalist klaverit mängima.
Käisin seal umbes seitse klassi, seejärel käisin Elleris (muusikakool - toim.) - seal olin samuti klassikalise klaveri osakonnas. Õppisin veel Inglismaal, seal mängisin samuti klaverit ja kui ma sealt tagasi tulin, siis ma enam klassikalist klaverit mängida ei viitsinud.
Siiski tahtsin ikkagi muusikaga edasi tegeleda ja nii hakkasin otsima erinevaid lahendusi, kuidas seda teha. Seejärel hakkasin laule kirjutama, aga see jäi kuidagi igavaks minu jaoks. Seejärel avastasin aegamisi produtseerimise.
Metalit tehes sa ei mõtle selle peale, et kui paljudele inimestele sa meeldid, vaid sellele emotsioonile ja sõnumile, mida sa öelda tahad - Igor Volhonski.
Siis hakkasin Youtube'i asju tegema, tahtsin end mingit moodi rohkem näidata. Mitte ainult see, et minge ja kuulake, et oleks nägu ka juures.
Nii alustasin sketšide tegemisega. Võtsin mingi fraasi kellegi videost ja tegin selle looks ja mõtlesin veel mingi naljaka sketši ka juurde. Seal sain ma rohkem oma ideid juurde lisada, et mida mulle endale meeldis teha. See kõik kulmineerus sellega, et MyHits Awardsil sain aasta juutuuberiks.