/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/10/11777473t1h18fd.jpg)
Ameerikas tegutsev, kuid rahvusvahelist haaret omav äriajakiri Business Insider kirjutas pika loo iga-aastasest Otepääl toimuvast saunamaratonist.
Rahvusvaheline äriajakiri kirjutas pika loo Otepääl toimunud saunamaratonist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmades temperatuurides ellujäämine on maraton, mitte sprint, kirjutas Business Insider.
See on kindlasti tõsi Eestis, kuhu inimesed igal aastal kogunevad, et osa võtta Otepääl toimuvast Euroopa Saunamaratonist.
Võistluse eesmärgiks on muuta ühed külmemad päevad natuke säravamaks.
Veebruar on Läänemere kaldal asuva Põhja-Euroopa riigis kõige külmem kuu. Temperatuurid langevad võistluse ajal tihti alla külmumistemperatuuri, milleks on umbes -6 kraadi. Ka see aasta ei olnud erand. 2. veebruaril toimunud võistlusel näitas 4000 elanikuga väikelinnas temperatuuriks -1 kraadi.
/nginx/o/2019/02/10/11777474t1hecae.jpg)
Saunamaraton aga ei päris 42,1 kilomeetrine maraton. Ainuke jooksmine, mida osalejad teevad, on saunast välja ja sinna tagasi.
Selle asemel on võimalik teiste külma trotsivate inimestega sõbruneda ajal, kui kantakse vaid mantlit või midagi veel paljastavamat.
«Paljud inimesed arvavad, et saunad on vaid kuumad ruumid, kuid eestlaste jaoks on need midagi palju enamat,» sõnas võistlusest osavõttev Adam Rang Twitteri vahendusel Business Insiderile.
Tuleb välja, et saunas käimisel on mitmed tervisele kasulikud tegurid, mis koos dieedi ja trenniga võiks moodustada füüsilise tervise parandamise «kolmanda samba».
Business Insider tõi oma loos välja ka mitmed saunakultuuri ja -maratorniga seotud faktid.
Eestlased on saunas käinud juba sajandeid. UNESCO lisas Eesti suitsusauna 2014. aastal oma kultuuripärimuse tegevuste nimekirjas.
Eesti saunakultuur pärineb umbes 13. sajandist, kuid saunamaratoni on organiseeritud alles viimased kümme aastat.
Võistlustel osavõtmiseks peavad osalejad moodustama neljaliikmelise võistkonna ning maksma 70 eurot osalustasu.
Keskpäeval läheb mölluks. 185 erinevat võistkonda külastavad 19 erinevat sauna Otepääl.
Igas saunas peavad võistkonnad sooritama kolm ülesannet. Nad veedavad saunas kolm minutit, nad istuvad puutünnist vannis ning vähemalt üks tiimiliige peab igas peatuskohas külma vette hüppama.
Pärast kõige seda liigutakse edasi järgmise sauna juurde.
/nginx/o/2019/02/10/11777475t1h8ef5.jpg)
Kuigi tegu ei ole kiirusel põhineva võistlusega, siis kasutavad inimesed saunade vahel liikumiseks autosid ning mikrobusse. Need aga, kellel sõiduvahend puudub või kellel on külm, peavad jooksma ühest saunast teise.
Maratonil osaleja Adriano D’Ambrosio arvas, et inimesed jooksevad, kuna see on võistlus, aga tegelikult joostakse sellepärast, et neil on külm.
Võistluse võitja valitakse suvaliselt, et garanteerida, et keegi osalistest saunade vahel liikumisel kiirust ei ületaks. Pärast võitluseid toimuv ülesoojenemine on osa maratoni kavast. Nii mitmedki osalejad sõnasid, et kuigi eestlased on enamus ajast tavaelus vait, siis saunas käies nad avanevad ning on sõbralikumad.