EASi turismiarenduskeskus: 2018 oli turismitulu rekordaasta

Margus Sameli Foto: EAS

EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli sõnul näitavad täna avaldatud eelmise aasta turismitulemused, et turismi osatähtsus Eesti majanduses on taas kasvanud. 

«Siseturistide ööbimised jõudsid kuuendat aastat ja välisturistide ööbimised kolmandat aastat järjest uue rekordini. Eesti Panga andmetel tarbisid väliskülastajad mullu Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 1,4 miljardi euro eest, mida oli kolm protsenti enam kui 2017. aastal. Kui arvestada ka välisresidentide makseid Eesti reisitranspordifirmadele, prognoosime peagi selguvale turismiteenuste ekspordi jõudmist 1,98 miljardi euroni. See tähendab, et turism mõjutab täna oluliselt kõiki Eesti majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut,» ütles Sameli. Statistikaameti andmetel ulatub turismi osa SKPs juba kaheksa protsendini.

Turismi edu põhjustena nimetas Sameli selle majandusharu üleilmset kiiret kasvu ning Eesti turismisektori panustamist ühisel jõul. «Näiteks teevad meie rahvusvahelised sündmused tihedat koostööd restoranide, hotellide ja atraktsioonidega, äsja oli kogu Eesti väljas Põhjamaade suurimal turismimessil nagu üks mees. Samuti paistavad silma mõned tugevad piirkonnad, kes on suutnud luua atraktiivseid lahendusi nii siseturistidele kui ka meie põhjanaabritele,» sõnas Sameli.  

Sameli tõi välja, et vaatamata turismi globaalsele kasvule on tihenenud ka globaalne konkurents. «Pelgalt lähiturule täna enam loota ei saa, sest info on ühe kliki kaugusel, hinnad muutuvad tasapisi ühtlasemaks ning kiirelt ja soodsalt saab kohale jõuda ja toa võtta kuhu tahes. Iga turismiettevõtjat peaks täna põletama küsimus: mida saab saja euro eest minu juures ja mida mujal? Sisuargument on vahemaa-argumendist lõplikult jagu saanud,» lausus Sameli. 

Turismi on Sameli sõnul harjutud nägema traditsioonidel põhineva tegevusvaldkonnana, kuid turuolukord muutub kogu aeg. «Eelmisel aastal näitas tagasihoidlikumaid tulemusi Soome turg, mõni aasta tagasi olime hädas Vene turistide vähenemisega. Visklemine siin ei aita, tuleb hoida mune eri korvides. Tegeleme Soome turu vajadustega, kuid ka Skandinaaviaga laiemalt, samuti püüame põhjanaabrite langust mingil määral kompenseerida Inglise ja Saksa ning kaugturgudest Aasia ja USA turistidega. Turundustööd tuleb eri turgudel teha täiesti isemoodi ja mitte ainult kultuuriliste eripärade, vaid ka selle tõttu, kellele turundada. Kui näiteks Aasiast püüame eeskätt esmakülastajaid, siis 93 protsenti kõigist põhjanaabritest on Eestis vähemalt korra juba käinud. Seetõttu tuleb soomlastele turundada üha uusi atraktsioone ja sündmusi, mis ahvatleks neid taas Eestisse tulema,» ütles Sameli.

Andmed näitavad, et häid tulemusi on toonud turismiarenduskeskuse, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Turismifirmade Liidu jt partnerite töö äriturismi arendamisel. Välisturistide ööbimised tööreisidel kasvasid läinud aastal lausa kaheksa protsenti. «Rõhutame alati, et äriturist on mitmekordselt kasulik: kulutab rohkem kui puhkusereisija, võib tulla siia tagasi pere ja sõpradega  puhkusele või tuua Eestisse tänu laiale ja mõjukale võrgustikule järgmise äriürituse,» sõnas Sameli.

Turismiarenduskeskuse direktor näeb Eesti turismis vaatamata headele majandusnäitajatele veelgi suuremat potentsiaali ning kavatseb süsteemselt arendada kogu sektorile suunda näitavate suurandmete kogumist, nende mõtestamist ja selle põhjal strateegiliste sisendite andmist sihtkohtadele ja riigile. «Lisaks on esmatähtis edendada lennuühenduste loomist, eriti Saksamaa ja UK suunal. Innustame ettevõtjaid koolituste ja toetusega looma uusi ärimudeleid. Nagu meediavaldkonnas, ei asendu ka turismis uued mudelid üldjuhul vanadega, vaid täiendavad neid, luues rohkem võimalusi ja ärilahendusi,» ütles Sameli.

Statistikaameti teatel kasvas Eesti majutusettevõtetes veedetud ööde arv mullu kaks protsenti, sealhulgas siseturistide veedetud ööde arv neli protsenti ja välisturistide veedetud ööde arv 0,6 protsenti. Välisturistide ööbimiste kasv oli aeglasem kui kahel eelmisel aastal, sest vähenes turism suurimalt välisturult Soomest, aasta kokkuvõttes üheksa protsenti. Turismitulul võimaldas siiski kasvada see, et näiteks 2010. aastal langes Soome arvele 35 protsenti, kuid mullu 23 protsenti ööbimistest. Samuti näitavad Eesti Panga andmed, et kuigi Soome turistide arv vähenes, siis nende kulutused kasvasid – 2018. a esimese üheksa kuuga kolm protsenti. 

Lisaks siseturistide ööbimistele kasvas tunduvalt Vene ja Saksa külastajate veedetud ööde arv, vastavalt neli protsenti ja seitse protsenti. Jätkus 2017. aastal alanud tugev kasv Suurbritanniast (12 protsenti). Turism Aasia riikidest kasvas möödunud aastate tormilise kasvuga võrreldavas tempos, sealhulgas Jaapani turistide ööbimisi lisandus 17 protsenti ja ööbimisi Hiinast seitse protsenti. Turism Lätist kasvas üks protsent.