Video: koonduslaagri tätoveerija leidis Auschwitzis oma elu armastuse

Ludwig Eisenberg, hilisema nimega Lale Sokolov oli Auschwitzi koonduslaagri tätoveerija. Ta kohtus koonduslaagris oma naise Gitaga

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Kuula artiklit

Slovakkiast pärit Lale Sokolov vaikis üle 50 aasta, et ta oli Auschwitzi koonduslaagri tätoveerija kartes, et teda ja ta naist Gitat võidakse natsiks pidada ja kohtu alla anda.

Sokolovi naine Gita suri 2004. aastal ja pärast seda otsustas mees tuua avalikkuse ette oma ebatavalise elu, koonduslaagris ellujäämise ja seal oma elu armastuse leidmise, kirjutab iltalehti.fi.

Austraalia kirjanik Heather Morris kirjutas Lale Sokolovi elust raamatu «Auschwitzi tätoveerija» ning selle raamatu põhjal valmib telesari.

Ludwig Eisenbergi nime all sündinud, kuid hiljem Lale Sokolovi nime kandnud mees oli 24-aastane, kui natsid saatsid ta Auschwitzi koonduslaagrisse.

Auschwitzi koonduslaagri vangid enne vabastamist 1945. aasta jaanuaris. Pilt on illustreeriv

FOTO: Ria Novosti /Scanpix

Natsid nõudsid pärast Ludwig Eisenbergi kodulinna, Slovakkias asuva Krompachy vallutamist, et sealsed juudipered peavad andma kõik 18-aastased ja vanemad lapsed Saksa riigile. Noor Eisenberg arvas, et end sakslaste kätte andes jäävad ta isa, ema ja kolm õde ellu.

Eisenberg ei saanud teada, et ta pere viidi juba enne teda Auschwitzi, kus enamik neist tapeti.

Eisenberg jõudis Auschwitzi 1942. aasta aprillis ja ta ei teadnud, mis seal teda ees ootab.

Kohale jõudnud, tätoveeriti ta vasemale käele vanginumber 32407, millest sai tema «nimi» kauaks ajaks. Ta pandi koos venelastest vangidega ehitama barakke uutele vangidele.

Eisenberg sai kiiresti aru, et seal jääb ta ellu vaid siis, kui ei pruugi liiga palju suud ja on alandlik.

Kuid viletsad olud, raske töö ja vähe süüa nõrgendasid ta tervist ning ta haigestus tüüfusesse. Koonduslaagri arstid arvasid, et ta ei jää ellu, ta kanti surnute nimekirja ja visati juba surnute hunnikusse.  

Kuid kaks kaasvangi märkasid, et ta on elus ja tõid ta sealt ära. Üks  neist oli natsismivastane prantslane Pepan, kes oli Auschwitzi peatätoveerija. Tema tegi ka Eisenbergile ta vanginumbri tätoveeringu.

Koonduslaagri vangidele tätoveeriti käele vanginumber. Pilt on illustreeriv

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Pepan arvas, et see noormees jääb ellu ja tal õnnestus koondulaagri juhtidelt saada nõusolek, et Eisenbergist saab tema assistent.

Pepan õpetas Eisenbergile nii ellujäämisstrateegijaid kui tätoveerimist.

Eisenberg sai aru, et prantslase nõuanded on kulda väärt ja ta järgis neid. Ta tegi kaasvangidele numbritätoveeringuid, jäädes rahulikuks ja erapooletuks.

Kuid siis viis saatus ta kokku noore naisega, kelle tõttu ta elu muutus.

Natsid hakkasid noori naisi viima Auschwitzist Birkenau koonduslaagrisse, kuid kuna osadel oli vanginumber hakanud kustuma, pidid Eisenberg ja Pepan neile uue tegema.

Pepan andis enne naiste tätoveerimist Eisenbergile nõu, et ta naistega ei räägiks, vaid teeks ainult oma tööd.

Eisenbergile anti number 34902, mille ta pidi tegema ühele naisele. Ta alustas tööd ja märkas, et kuigi tätoveerimine oli valus, ei liigutanud see naine end.

Eisenberg tegi oma tööd võrdlemisi aeglaselt, üritades naisele mitte liiga palju valu tekitada. Siis märkas ta valges kitlis meest, kes oli koonduslaagri arst. Arst astus nende juurde ja uuris naise nägu. Tätoveerija pani tähele, et naine kardab ja tahab midagi öelda, kuid ta pigistas naise kätt, et ta ei ütleks midagi.

Lõpuks lõpetab valge kitliga mees naise näo uurimise ja läheb ära.

Kui töö saab valmis vaatab mees naise silmadesse ja näeb seal tänulikkust. Mees ei saa enam silmi sellest naiselt.

Eisenbergi hirmuks kaob Pepan järsku ja temast tehakse Auschwitzi peatätoveerija.

Ta elutingimused paranevad, ta saab elukoha ühes uues barakis ja uue voodi. Eisenberg saab paremini süüa kui teised vangid ja tal on õigus koonduslaagri alal vabalt liikuda.

Mees uuris välja, et naine, kellele ta numbri tätoveeris ja kes talle silma jäi, kannab nime Gita. Ta aitab naist salaja, viies talle süüa ja saab talle majutuse ühte uude barakki.

Eisenberg aitab aitab ka teisi vange, tehes äri koonduslaagris tööl käivate kohalikega, kes ei ole vangid. Ta saab nendelt nii ravimeid kui süüa, mille eest annab ta nii raha kui ehteid.

Eisenberg ja Gita üritavad salaja kohtuda pühapäeviti. Teistel päevadel ei ole see võimalik, sest mees peab tööd tegema.

Mees ja naine asuvad koonduslaagri õuduste keskel ühist tulevikku plaanima. Nad mõlemad teavad, et peavad ellu jääma ja sealt pääsema.

Kurikuulus loosung Auschwitz koonduslaagri peasissekäigu juures

FOTO: SCANPIX

Eisenberg samas kardab, et kuna ta on selle koonduslaagri peatätoveerija, siis võidakse teda tulevikus seostada natsidega ja kurjategijaks kuulutada.

«Ma pean aitama kaasa inimeste hävitamisele ja see on raske. Minu eesmärgiks on ellu jääda. Loodan, et tulevikus ei tembeldata mind kurjategijaks ega natside sabarakuks,» sõnas mees naisele.

1945. aastaks oli Eisenberg tätoveerinud kümnetele tuhandetele kaasvangidele vanginumbri. Teine maailmasõda hakkas lõppema, kuid Auschwitzi vangid seda veel ei teadnud. Kui nõukogude armee hakkas Auschwitzile lähenema, viisid natsid osa vange teistesse koonduslaagritesse.

Äraviidavaks osutus ka Gita, kes saadeti koos sadade vangidega niinimetatud surmamarsile. Enne lahkumist jõudis ta Eisenbergile öelda oma perekonnanime, mis oli Fuhrmann. Eisenberg aga ei jõudnud küsida, kust naine pärit on.

23. aprillil 1945 pääseb Eisenberg Auschwitzist ja sõidab koju, Slovakkia idaosas asuvasse Krompachysse. Ta üks õde on elus ja abiellumas venelasega, kelle perekonnanimi on Sokolov.

Eisenberg otsustas, et peab Gita Fuhrmanni üles otsima, kuid samas ta ei tea, kas naine on elus. Ta suundub Bratislavasse Punase Risti esindusse, mis tegeleb inimeste otsimise ja taas kokkuviimisega.

Ta leiab Punase Risti abil Gita Fuhrmanni. Nad abielluvad Bratislavas ja mees võtab igaks juhuks oma õemehe perekonnanime Sokolov, eesnimeks võtab Lale.

Endine Eisenberg, kellest sai Sokolov, asutab kangapoe. Nad jäävad võimudele silma, kui ilmneb, et toetavad oma rahaga Iisraeli riigi loomist pooldavat organisatsiooni.  

Nad põgenevad Slovakkiast esmalt Austriasse Viini ja siis Prantsusmaale Pariisi. Nende lõplikuks koduks saab Austraalia Melbourne.

Ludwig Eisenberg, hilisema nimega Lale Sokolov oli Auschwitzi koonduslaagri tätoveerija. Ta kohtus seal oma naise Gitaga

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Eisenberg kartis Austraalias elades, et teda ja tema naist võidakse pidada natside käsilasteks.

Elu lõpul avalikustas ta, kuidas tema ja ta naine Auschwitzi koonduslaagris kohtusid ja armusid ning hiljem taas kokku said.

Eisenberg suri 31. oktoobril 2006, naine Gita suri 3. oktoobril 2004. Neil on poeg Gary, kes sündis 1961.

Ludwig Eisenbergi, hilisema nimega Lale Sokolovi naine Gita ja nende poeg Gary

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Populaarne

Tagasi üles