Korgijoogiohver mürgitamisest: mul tekkisid külmavärinad, meeletu oksendamine ja kaotasin koordinatsioonitaju

Korgijoogi uimastamise kahtlusega abi saamiseks arstide poole pöördunud noor naine pidi Pärnu haigla meditsiinipersonalis pettuma, sest tema muresid ei võetud kuulda. Potentsiaalne uimasus loeti alkoholi liigtarvitamiseks ning haiglapersonali üleolev suhtumine tekitas temas ebameeldivaid tundeid.

Korgijoogi vastu võitlev kirjanik Sass Henno sõnab, et ta saab igal nädalavahetusel kümneid kirju naistelt, kes on langenud selle uimastava droogi ohvriks. Kui ohvril veab, siis ta öögib tualetis natuke aega, aga kui tal ei vea, siis ta vägistatakse.

Üks õnnelik ohver paljude seast

Korgijook ei ole vaid suurlinnade, meie mõistes Tallinna probleem. Kuigi selle esinemit tuleb pealinnas inimesi ja peopaiku arvestades kõige enam ette, siis juhtub seda ka mujal. Näiteks Pärnus.

KK on Pärnust pärit naine, kes on paljude ohvrite seas üks väheseid, kes on nõus oma lugu rääkima. Kuigi sündmused KKga juhtusid aastaid tagasi, siis on ta üks paljudest, kes ei saanud soovitud abi. Ja see on ka põhjus, miks ohvrid oma lugu ei räägi.

KK langes korgijoogi ohvriks kevadel, umbes neli aastat tagasi, Pärnu pubis «Fookus».

«Läksime vaatama Hanf Kungi plaadiesitluse kontserti «Fookuses». Ostsin siidri, istusime alguses oma lauas, siis seltskond vajus laiali, mina jäin oma vennaga,» kirjeldab KK.

«Kui nad (bänd – V.J) esinema hakkasid, siis panin oma siidripudeli aknalaua peale. Vahepeal võtsin pudelist paar lonksu. Üks hetk tundsin, et mul on nii paha olla. Käisin WCs ära ja hakkas halvem. Ütlesin vennale, et tellin takso ja lähen ema juurde, kuna mul on veidralt halb olla. Vend ütles, et tuleb minuga kaasa. Enne taksosse istumist ma lihtsalt oksendasin.»

«Ma ei suhelnud ühegi võõra inimesega, mis paneb mind mõtlema, kas mõni minu venna sõpradest võis seda teha? Üks venna sõpradest tõi mulle suure klaasi vett, kui ma ei tahtnud alkoholi juua,» kahtlustab KK.

Naine ütles, et tal ei saanud alkoholist paha hakata, sest ta ei joonud palju. KK tunneb oma keha ja teadis, et ta tunneb end kuidagi teistmoodi. «Mul tekkisid külmavärinad, meeletu oksendamine, kaotasin koordinatsioonitaju. Siis ka uimasus ja eufooria asendusid halva enesetundega. Kui keegi minuga rääkis, siis oli justkui eemaloleku tunne. Ja see kõik kestis kolm päeva,» kirjeldab naine.

Ohver kahtlustab, et tema venna sõber uimastas ta. Pilt on illustratiivne. Foto: KLARA G / BILDHUSET

Sass Henno on korduvalt meedias öelnud, et paljud naised ei soovi pärast korgijoogiga uimastamist politsei poole pöörduda, kuna teiste naiste kogemused on halvad olnud. Sarnane olukord juhtus ka KKga, aga tema halb kogemus ei olnud seotud mitte politsei, vaid Pärnu Haigla arstidega.

KK rääkis, et kuna tal ema juures nelja tunni jooksul parem ei hakanud, enesetunne läks hoopis halvemaks, siis mindi kell kuus hommikul Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse.

Selle nelja tunni jooksul, mil KK haiglas oli, uuriti tema käest, mis temaga juhtus, ja pandi ta tilguti külge. Naine tunnistas, et oli alkoholi joonud, mille peale arstid ütlesid, et tema halb enesetunne ongi sellest. KK püüdlused arste veenda, et asi ei olnud selles, luhtusid.

«Nad ei võtnud mind kuulda. Kuid ennast teades, ma jõin õhtu jooksul (6 tunni jooksul) ära 5 Somersby siidrit ja ühe klaasi vett, ma ei olnud purjus,» ütles KK.

Kuna naine haiglast oodatud abi ei saanud, siis jalutas ta sealt minema, kui tal natukene parem hakkas. «Ma lihtsalt ei tahtnud seal olla. Läksin sinna lootuses, et teada saada, millest selline halb olek tingitud, aga tundsin lõpuks, nagu oleks ma ise midagi halvasti teinud,» kirjeldas KK talle osaks saanud kohtlemist.

Ta ütles, et talle valmistas pahameelt arstide üleolev suhtumine. «Ebameeldiv, et mind kui ohvrit ei võeta kuulda, ei tehta teste. Ilmselgelt polnud mul soovi tagasi minna haiglasse, kuna ma sellise käitumise osaliseks sain,» tunnistas naine.

Kuigi teistega võrreldes pääses KK korgijoogiga uimastamisest kergelt, siis on see tema elu siiski mõjutanud: väljas käib ta vähe ja kui käibki, siis jälgib nii jooki kui inimesi enda ümber.

Ja politseisse naine ei pöördunudki. Nagu eelnevalt öeldud, siis ei tee seda ka paljud teised naised, kes on samasuguse või hullemagi kogemuse läbi elanud. Politseil on käed seotud ja nad ei saa palju ära teha. Või ei taha.

«Ilmselt seepärast, et korgijoogi jäljed kaovad organismist 24 tunni  jooksul (tegelikult isegi 6–12 tunni jooksul - V.J) ning neid, kes seda korgijooki niimoodi kasutavad, on raske leida,» sõnas KK.

Ta lisas: «Pidused ehk joogised inimesed panevad vähem tähele enda ümber toimuvat ning sageli korgijooki võtnud inimesed arvatakse alkoholist üle joonuteks ja neile ei pöörata tähelepanu, kui võõrad neid kuhugi ära talutavad.»

KK sõnas, et tal vedas, et teda ei vägistatud, kuid väga paljud, võib-olla ka enamik sellise lõpuga korgijoogi ohvritest ei taha juhtunust rääkida ja politseisse minna. «See on raske nii vaimselt kui füüsiliselt. Neil endal on piinlik, kuna tavaliselt ikka öeldakse, et see on su enda süü,» ütles KK.

KK, kelle sõbranna samuti korgijoogi ohvriks langes, ütles, et ta võib kindlalt väita, et ametivõimud ei taha sellega tegeleda, kuna kergem on see millegi muu süüks ajada.

Ajakirjanik pöördus kommentaaride saamiseks Pärnu Haigla EMO juhataja ja sekretäride poole, kuid mitme nädala jooksul vastust sealt ei saanud.

Ohver sõnab, et ametivõimud ei taha korgijoogijuhtumitega tegeleda, kuna kergem on see millegi muu süüks ajada. Foto: KLARA G / BILDHUSET

Poliitikud ütlevad, et politsei teeb selles vallas tänuväärset tööd

Korgijook on rahvapärane mõiste uimastavaste ainete, nt GHB, kohta, mida avalikes kohtades jookide sisse segatakse. Tegu ei ole illegaalse narkootikumiga (GHB on illegaalne, kuid korgijooke on erinevaid ja kõik need keelatud pole - V.J), kuid on poliitikute pädevuses see seda muuta. Kuid praegusel juhul paistab, et poliitikud on vähemalt politsei tööga selles valdkonnas rahul.

«Korgijook on probleem, millega tegeleb politsei ja hoiab sellel pidevalt silma peal,» sõnas sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Madle Lippus.

EKRE ja riigikogu liige Jaak Madison sõnas: «Korgijoogi probleem on tõsine, nagu seda on kõik narkootilised ained. Politsei on nende juhtumite uurimisel tegemas tänuväärset tööd, kuid kindlasti tuleb vajadusel suurendada politsei ressursse võitluseks narkoturuga.»

Vabaerakonda kuuluv Kaul Nurm lisas omalt poolt: «Korgijoogi kohta saame öelda vaid seda, et politseil tuleb kangete narkootikumide jälgimise kõrval tegeleda samaväärses ulatuses ka korgijoogi valmistajatega ja eriti nende kasutajatega.»

Elurikkuse Erakonda kuuluv Heli Piisang lisas, et korgijoogi ohvriks langenud inimesi saab teavitada ning igast juhtumist tuleks politseile teada anda.

Aga nagu eelnevalt juba välja toodud, siis inimesed ei tee seda, kuna praktika näitab, et nad ei saa politseist oodatud abi.

Heli Piisang lisab, et baarid ja ööklubid on need, kes vastutavad oma klientide turvalisuse eest, aga kui nad seda teha ei suuda, siis tuleks Piisangi arvates nendelt tegevusluba ära võtta. Piisang ütles hoiatavalt, et politsei peab muutma oma ohvrisüüdistavat suhtumist, ning hariduses tuleb täiendada seksuaalkasvatuse õppekava, et noored mõistaksid seksuaalsuse sügavamat tähendust, sest praegune seksuaalkasvatus põhineb haiguste ja rasedusega hirmutamisel ning nii soodustab koos pornotööstusega vägivaldseid väljendusi.

Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi rõhutas samuti korgijoogi vastases võitluses teavitamise olulisust ning seda, et nad püüavad suurendada politsei võimekust nende juhtumitega tegelemisel.

Seaduse rangusele jääb lootma ka erakonna Isamaa eestseisuse aseesimees Viktoria Ladõnskaja-Kubits. «Riigikogu liikmena tunnen uhkust, et meil on inimesi nagu Sass Henno, kes on selle teema ühiskonnas teadvustanud. Siin mingeid kompromisse olla ei saa. Teadlik inimeste mürgitamine ja ärakasutamine tuleb mitte ainult hukka mõista, vaid sellele reageerida seaduse rangusega,» ütles Ladõnskaja-Kubits.

Ajakirjanik pöördus korgijoogi temaatika osas ka Reformierakonna, Eestimaa Rohelised ja Eesti 200 poole, kuid nendelt kahe nädala jooksul vastust ei saanud.

Heli Piisang: politsei peab muutma oma ohvrisüüdistavat suhtumist. Pilt on illustratiivne. Foto: Susann Moritz / Bildhuset Scanpix

Sass Henno: naise keha pole asi, mis on loodud meestele kasutamiseks

Sass Henno sõnas, et inimkeeli aru saada, mis probleem GHB-vägistamiste väheste kohtulahendite taga tegelikult on, tuleb vaadata laiemat pilti, mis koosneb paljudest läbi-segi põimunud probleemidest. 

«Alustuseks, kõige suurem probleem on see, et paljud inimesed, ja sealjuures ka PPA töötajad, mõistavad vägistamise all jõu kasutamist vahekorraks sundimisel. See arvamus, et magava inimesega ilma luba küsimata vahekorda astumine oleks ränk kuritegu, ei ole üldse levinud. Kui panna mehed mõtlema sellele, et kui mõni teine mees une pealt neid käperdama asuks, saadakse aru küll, et asi on vale,» ütles Sass Henno.

Ta lisas: «Aga olukorras, pidudel ja purjus peaga, kus enamik vägistamisi ka ilma korgijoogita aset leiavad, kiputakse ikka seda teguviisi normaliseerima. Esimene probleem ongi, et kuigi kõik tüdrukud, kes seda on kogenud, teavad ja mõistavad, kui raske kogemus see psühholoogiliselt on, teatakse ka, et ei ühiskonnast ega politsei- ja piirivalveametist (PPA) pole oodata erilist mõistmist. See arusaam vägistamise traumaatilisusest hakkab massideni jõudma alles ajapikku, sellest peabki hästi palju rääkima. Alates sellest, et naise keha pole asi, mis on loodud meestele kasutamiseks.»

«Lisaks on meil teatud väga populaarne erakond, kelle nimekirjas on kolm suure koguse GHB omamise eest kriminaalkaristuse saanud diilerit. Ja tavalised pereinimesed, ja tavalised Eesti pereemad valivad neid ja ütlevad, et see, et ma selle siin välja ütlen, on «peavoolumeedia propaganda.» Asjad ei parane, kui me ei räägi sellest nii palju, et ka need (selle erakonna) inimesed hakkaks mõistma, kuidas selline kuriteoliik ühiskonda hävitab,» lisas Sass Henno.

Nagu Henno vastusest näha, siis ei ole kõik poliitikud korgijoogi tõsidusega väga hästi kursis, mis teeb neil selle probleemiga tegelemise raskemaks. GHB on küll illegaalne, kuid selle koostisosad on isegi kergesti kättesaadavamad kui kanep. Ning korgijoogina kasutatakse mitmesuguseid uimastava mõjuga aineid, mida saab igaüks apteegist osta.

Sass Henno: naise keha pole asi, mis on loodud meestele kasutamiseks. Foto: Michael Scott/Caters News / Caters News Agency

Kui ka sina või sinu tuttav on sattunud korgijoogi ohvriks või tead inimest, kes korgijoogiga teisi uimastab, siis võta palun minuga ühendust aadressil [e-mail] ning ma olen sinu jaoks olemas. Korgijoogi ohvrite lugude väljatoomine, poliitikutele ja PPA-le surve avaldamine meedia kaudu paistab praegu olevat ainuke lahendus ühiskonnas muutuste tegemiseks. Kui inimesed, kelle töö on ohvrite abistamine, keelduvad seda tegemast või sellega hakkama ei saa, siis peab abi ja lahendus tulema kuskilt mujalt.