4 asjalikku nõuannet, mis aitavad sul reisikindlustusest maksimaalselt kasu lõigata

Foto: Pixabay

Kuigi reisikindlustus on paljudele reisisõpradele saanud elementaarseks osaks reisiks ettevalmistumisest, näitab kahjukäsitlejate kogemus, et kiirustades ja süvenemata sõlmitud leping võib õnnetuse hetkel väheks jääda.

«Hilissügisest varakevadeni vältab kõige populaarsem reisihooaeg, mil sihtkohtadeks on nii palmisaared, suusamäed kui ka matkarajad. Kuna tegijatel juhtub ja ükski õnnetus ette ei hoiata, siis on see periood ka kahjukäsitlejate jaoks kõige tegusam,» räägib Seesami reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks. Kindlustaja sõnul on hoolimata reisi iseloomust ja sihtkohast enim kahjudest seotud reisi ärajäämise või muude tõrgetega. Järgnevad kahjud, mis on seotud reisija terviserikke või õnnetusega. «Positiivne on kindlasti see, et inimesed teadvustavad reisikindlustuse vajadust. Kahjuks näeme oma töös aga tihti, kuidas lepingu sõlmimine jäetakse viimasele minutile, soovitakse odavalt läbi ajada või otsustatakse lihtsalt teadmatusest. Õnnetuse hetkel seistakse aga silmitsi olukorraga, kus ostetud reisikindlustuse kasutegur osutub oodatust väiksemaks.»

Seesami esindaja reastas reisile suundujatele neli nõuannet, mis aitavad reisikindlustusest maksimaalselt kasu lõigata.

1. Leping sõlmi kohe

Kuna kindlustuskaitse hakkab kehtima pärast mõnepäevast ooteaega, siis tuleks kindlustusleping vormistada kohe pärast reisi ostmist. Kindlustuse soetamise viimasele minutile jätmine tähendab seda, et kaitse ei pruugi vajalikul hetkel veel kehtida ning seetõttu ei kata kindlustus tekkinud kahjusid. Samuti ei kuulu siis hüvitamisele ka juba tehtud kulutused transpordi ja majutuse osas. Varem soetatud reisikindlustus ei tähenda reisijale lisakulu, küll aga tagab kahju korral maksimaalse kasu. Näiteks kui sihtkohas purskab vulkaan ja seetõttu sinna suunduvad reisid tühistatakse, on juba kindlustuse sõlminul õigus hüvitisele. Kes aga alles negatiivsetest uudistest kuuldes lepingut sõlmima tõttab, jääb hüvitisest ilma. Sama kehtib ka reisija ootamatu haigestumise, lennufirma streigi ja teiste ennenägematute olukordade puhul.

2. Loe lepingutingimusi

Kindlustusleping ei ole lihtsalt formaalsus, vaid aitab inimesel mõista, milliste kahjude vastu ta kindlustatud on. Lepingu olulisemad punktid tuleks läbi lugeda. Eelkõige, mis on kindlustusjuhtum, mida täpselt hüvitatakse ja mida mitte ning kuidas käituda kindlustusjuhtumi puhul. Lepingutingimuste lugemine ja nende mõistmine aitab hoida ebameeldivatest olukordadest, kus näiteks piiratud kaitse tõttu tuleb reisijal ärajäänud reisi eest ise tasuda.

3. Vali õiged kuupäevad

Tähtis on sõlmida kindlustus kogu reisiperioodiks ehk alates päevast, mil kodust lahkutakse, kuni päevani, mil Eestisse tagasi jõutakse. Meelde tuleb jätta, et reis ei alga üksnes lennukisse istumisest, vaid ka laeva-, rongi- ja autosõit naaberriiki on reisi osa. Tagasi tulles tuleb poliisi lõpuks märkida kuupäev, mil koju jõutakse, mitte kuupäev, mil koduteed alustatakse. Kui poliis kehtib 11. kuupäevani, kuid lennu eeldatav jõudmisaeg on 12. kuupäeva varahommikul ning lend hilineb või avastab reisilt naasnu, et tema pagas ei ole kohale jõudnud või on kahjustada saanud, siis on kindlustusel õigus hüvitist vähendada.

4. Pane reisi iseloom ja kindlustussumma omavahel klappima

Reisikindlustust valides tuleks eelkõige mõelda, milline on reisiseloom ja milliste ootamatuste eest kaitset soovitakse. Tavaliselt tähendab reisikindlustus tervisekindlustust, mis hüvitab inimese ootamatu haigestumise või õnnetusest tingitud tervisekulud. Ravikulud on maailma eri paigus väga erinevad, mistõttu tuleks kindlustussumma valikul sellega ka arvestada. Kui Euroopas linnapuhkust nautides võib piisata minimaalse kindlustussumma valimisest, siis Ameerikas või Austraalias turvaliseks reisimiseks võiks valitud summa olla vähemalt 100 000 eurot kui mitte rohkem.

Aktiivse puhkuse puhul, mis hõlmab mägisuusatamist, mootorsaaniga sõitu või mägedes matkamist, tavalisest tervisekindlustusest ei piisa. Juurde tuleb osta ohtliku tegevuse lisakaitse. Lisaks meditsiiniabile ja reisitõrkele saab juurde osta ka pagasi- ja vastutuskindlustuse.

Reisitõrke kindlustussummat valides tuleks esialgsed reisikulud kokku lüüa ja mõelda ka sellele, kui palju võib maksma minna uute piletite ostmine reisi ootamatu katkemise korral.

Paljud reisijad alahindavad pagasikindlustuse summat valides ka endaga kaasas oleva vara väärtust. Kui reisile minnakse lisaks riietele ja hügieenitarvetele veel nutitelefoni ja fotokaameraga, siis 300 eurot reisija kohta tähendab reaalse kahjujuhtumi puhul, et inimene ei saa kogu tekkinud kahju hüvitatud.