Lõuna-Ameerika riigi Venezuela noored jõukurid ei häbene oma vara, vaid eputavad sellega nii igapäevaelus kui sotsiaalmeedias. Samas on Venezuelas juba mitu aastat kestnud sotsiaal-, finants- ja majanduskriis ning suur osa rahvast elab näljas.
Video: Venezuela kaks «Marie-Antoinette'i» lehvitavad dollaritega ajal, mil rahvas nälgib (2)
Üks neist jõukatest noorest on 38-aastane Maria Gabriela Chavez, kelle isa Hugo Chavez oli 1999 – 2013 Venezuela vasakpoolne president, kelle võltssuhtumist rikkusesse ta tütar ei ole omaks võtnud, teatab dailymail.co.uk.
Kinnitamata andmetel on Maria Gabriela Chavez Venezuela rikkaim naine oma nelja miljardi dollariga (3,4 miljardit eurot).
Maria Gabriela on sotsiaalmeediasse postitanud mitmeid fotosid, millel ta demonstreerib oma jõukust. Ta on selle tõttu saanud hüüdnimeks Venezuela Marie-Antoinette I. See on viide Prantsuse 18. sajandi kuningannale Marie-Antoinette’ile, kes väidetavalt ütles, et kui vaestel ei ole leiba süüa, siis söögu kooke.
Arvatakse, et ekspresidendi tütar teenis oma suure vara kui ta isa oli võimu juures. Ta täitis siis Venezuela esileedi kohuseid ja tal olev vara on pärit Venezuela riigikassast.
Maria Gabrielal oli riigiteenistuses diplomaatiline puutumatus ja selle varjus sai ta teha asju, mida ta tavakodanikuna teha ei oleks saanud. Näiteks korraldada suuri pidusid, osta firmarõivaid ja reisida eralennukitega.
Sotsiaalmeedia kasutajate arvates on Venezuela noored jõukurid väga ülbed. Neid ei huvita, et suur osa venezuelalastest peab väga vähesega läbi ajama ja ka see, et lastel ei ole süüa.
Maria Gabriela Chavezi noorem õde Rosines Chavez lahkus Venezuelast, et suunduda õppima Prantsusmaale Sorbonne’i ülikooli.
Praegu 21-aastane naine alustas seal oma õpinguid 2016. aastal, kuid ka tema näitab sotsiaalmeedias, et ta on rikas, saades hüüdnimeks Marie-Antoinette II. Ta on postitanud mitmeid fotosid, milles teda on näha rahas suplemas ja rahaga lehvitamas.
Samas Venezuela õpetajad ja ülikoolide õppejõud teenivad närust palka, millega ei ole võimalik ära elada.
Venezuela president Hugo Chaves suri 5. märtsil 2013 pärast pikaajalist vähihaigust.
Pärast teda sai Venezuela presidendiks Nicolas Maduro, kes samuti ei ole varjanud, et ta on jõukas. Näiteks möödunud aastal osales ta Türgis Istanbulis jõukurite banketil, mille korraldas tuntud kokk Salt Bae. Sinna pääsemiseks tuli maksta korralik summa. Maduro ja ta pereliikmed nautisid mitmekäigulist õhtusööki samas kui venezuelalastel ei ole raha, et värsket liha ja kala osta.
Venezuela meedia teatel loobivad Maduro kasupojad Yoswal Gavidia Flores ja Walter Gavidia Flores kahe käega raha tuulde. Nad olid Pariisis pidutsemas ja elasid 18 päeva Ritz hotellis, makstes selle eest 45 000 dollarit (39 000 eurot).
Igal kuuendal venezuelalasel on raske ots otsaga kokku tulla ja üks ostukorvitäis toitu on kallim kui keskmine palk.
Chavezi kasupoegi ja teisi noori sugulasi on nähtud Hispaanias Madridis šoppamas ja eliitrestoranides einestamas.
Yoswal Gavidia Floresil ja Walter Gavidia Floresil on veel üks vend Yosser Gavidia Flores, keda süüdistatakse rahapesus, millega on seotud USA senaator Marco Rubio.
Maduro enda lihane poeg Nicolacito elab samuti luksuses, kuid ta ei lehvita nii palju oma varaga. Ta on USA presidendi Donald Trumpi põhimõtteline vastane ja ta ähvardas 2017. aastal, et kui USA väed kavatsevad siseneda Venezuelasse, siis ründab ta nii New Yorki kui Washingtoni, kus asub USA presidendi residents Valge Maja.
Nicolas Maduro aatekaaslane ja sõber, poliitik Diosdado Cabello ei peida oma jõukust ja seda ei tee samuti ta pereliikmed.
Cabello tütar Daniela postitab Instagrami ja Twitterisse pidevalt fotosid oma luksuslikust elust. Daniela kallim on Venezuela tuntud laulja Omar Acedo, kes samuti on rikas ja kuulub eliidi hulka.
Kuid Maduro peret on tabanud ka tagasilööke. Venezuela presidendi abikaasa ja esileedi Cilia Floresi kaks sugulast Efrain Antonio Campo Flores ja Franqui Francisco Flores anti 2017 kohtu alla ja kohus määras neile mõlemale 18 aasta pikkuse vangistuse selle eest, et nad üritasid smugeldada Haiti kaudu USAsse 20 miljoni dollari (17 miljoni euro) väärtuses kokaiini.
Venezuela majanduskriis algas 2010. aastal ja kestab seni. Selleni viis kahe suure partei, sotsiaaldemokraatliku Demokraatliku Aktsiooni ja kristlikdemokraatliku COPEI vaheline võitlus, mis tõi kaasa korruptsiooni ja väärmajandamise, tõugates riigi krahhi äärele.
Kui enne kriisi oli Venezuelas ka keskklass, siis koos kriisiga see kadus. Praegustel andmetel elab 90 protsenti venezuelalasi alla vaesuspiiri.
Vasakpoolne president Hugo Chavez üritas riigi olukorda parandada reformide abil, kuid need kukkusid läbi, suurendades ebavõrdsust veelgi.
Suur osa venezuelalasi otsib süüa nii luksuhotellide ja ostukeskuste prügikastidest kui prügimägedelt.
Raske majanduslik olukord on tekitanud ulatusliku musta turu ja kuritegevus on kasvanud.
Venezuela teadlaste sõnul on olukord muutnud selliseks, et väikelaste suremus on kasvnud 30 protsendi võrra ja emade suremus 65 protsendi võrra. Haiglad ei tohi märkida laste surma põhjuseks nälgimist.
Venezuela opositsiooni liider Juan Guaidó üritab koos mõttekaaslastega avaldada president Nicolás Madurole survet, et ta võimust loobuks.
Euroopa riigi tunnustavad Guaidód Venezuela ajutise presidendina.