Läks lahti: Joel Juht startis ainukese eestlasena maailma raskeimal ultramaratonil

Joel Juht praktilise metsalaagri ajal.

FOTO: Joel Juht

Joel Juht startis eile, 3. veebruaril ainukese eestlasena Yukon Arctic Ultra 2019 ultramaratonil Põhja-Kanadas. Ta on saanud sisse väga hea hoo, olles täna hommikul 11. kohal, läbinud juba ligi 115 km ning jõudnud esimesse vahepeatusesse.

Reedel, 1. jaanuaril andis ultrajooksja Joel Juht «Ringvaates» viimase intervjuu enne maailma raskeimat ultramaratoni Yukon Arctic Ultra 2019 Põhja-Kanadas, millele anti start 3. veebruaril. 

Ellujäämiskursus andis teadmisi

«Päris kole asi on see ettevõtmine. Jooksust on asi ikka väga kaugel,» rääkis Juht oma muljetest 1. veebruari «Ringvaates» enne maratoni algust. Just lõppenud Yukon Arctic Ultra ellujäämiskursus andis Juhtile reaalse ülevaate, kui karmiks tingimused võistlusel tegelikult muutuda võivad ning kuidas käituda eluohtlikes olukordades. Juht ütles, et asja muudab eriti keeruliseks temperatuur, mis kõigub pidevalt üles-alla, olles ühel päeval näiteks -17 kraadi ja teisel päeval -42 kraadi.

Joel Juht praktilise metsalaagri ajal.

FOTO: Joel Juht

Ometi on võistluse ainus eestlane positiivselt meelestatud, väga põnevil ning valmis tegutsema. «Enne ellujäämiskursust olin tegelikult juba väga stressis ja hirmul, kas saan sellega üldse hakkama.»

«Ellujäämiskursusel sain aga aru, et väljapääse ja lahendusi on rohkem kui üks. Kui hakkab väga külm, on võimalik vabalt lõke süüdata, riideid selga panna, magamiskotis sooja saada ja seejärel edasi liikuda. Kursusel õppisin, kuidas teha õigesti metsas lõket, süüdata tuld, planeerida magamist jm. Ma muretsesin endale isegi vatipadjad, mida saaksin kasutada kiire lahendusena tule alustamiseks,» selgitas Juht. 

Ühe päevaga 100 km

Kõige olulisem on Juhti sõnul see, et võistleja ei hakkaks higistama, sest keha ei tohi märjaks saada. «Kui keha saab märjaks, muutub vesi sellises külmas jääks, niiskus satub riiete vahele ja magamiskotti ning võistlus on sisuliselt osaleja jaoks läbi.» 

Juht toob teise olulise punktina välja kinnaste kasutamise. «Küttepaak, millega me toitu valmistame, on metallist ning -35 kraadi juures nii külm, et kui seda kogemata ilma kinnasteta kasutada, saab kohe külmakahjustuse,» rääkis Juht.

Ta selgitas, et igas vahepunktis kontrollitakse, kas inimene on higine,kas riided on kuivad, kuidas varustus vastu peab ning millised on toiduvarud. «Kui midagi neist asjadest ei klapi või inimene tundub nõrk, saab ta kohe ligi 5-tunnise penalti.»

Joel Juht osaleb ainukese eestlasena Yukon Arctic Ultra polaarmaratonil.

FOTO: Joel Juht

Juhti eesmärk on maraton võimalikult kiiresti läbida. «Mu plaan on esimesel päeval joosta 96 kilomeetrit ja alles siis magama minna, kuid praegu on tunne nii hea, et võiksin võib-olla 14 tunniga isegi üle 100 kilomeetri joosta. Külma ma ei karda,» oli Juht veendunud. 

Ta lisas, et tegelikult selgub kõik muidugi siis, kui maraton algab. «Eks ma ikka jooksen, mitte lihtsalt ei kõnni, keskmine kiirus võiks arvatavasti olla umbes 9 minutit kilomeetri kohta. Siinkohal tuleb aga arvestada, et asjade lahti ja kokku pakkimine ning toidu valmistamine on eraldi aegavõttev tegevus, millele kulub ligi tund päevas,» selgitas Juht. Ta rõhutas, et keerukust lisavad ka erinevad takistused rajal. 

«Ühed kõige ohtlikumad kohad on need, kus tundub, et on jää, aga selle all on mitu kihti vett ning inimene võib läbi kukkuda. Sellistes kohtades tuleb minna ringiga, mitte otse üle,» ütles Juht. 

Suurimateks ohtudeks on külmumine ja hallutsinatsioonid

Igal võistlejal on maratoni läbimiseks vaja koostada oma strateegia ja plaan, sest igaühe kehale toimivad need tingimused erinevalt. «Magamise saan ise valida, aga eks näha ole, kas ja kui palju sellises külmas üldse und tuleb.

Varustus on ka igati tip-top ja selle taha asi kindlasti ei jää. Võistlusel on pigem oluline, et kui tunned, et midagi on valesti, tuleb kohe reageerida. Kui ei reageeri ja lükkad edasi, võib midagi väga halvasti lõppeda,» rääkis Joel Juht. Suurimate ohtudena näeb ta varvaste ja sõrmede ära külmumist ning lisaks on öeldud, et inimene võib hakata nägema illusioone. 

«Kui jooksed nii pikalt, et 100 km järjest on sirge minek ja ainult puud, siis olen kuulnud, et võib hakata nägema igasuguseid huvitavaid asju. Ma pole kunagi hallutsinatsioone näinud, aga sellise katsumuse puhul ei tea tõesti, mida oodata,» ütles Juht. Tema sõnul on ülioluline igapäevaselt oma teekonda õigesti planeerida, kõigega arvestada ja mitte viimasel hetkel reageerida.

Joel andis kohalikule raadiole ka intervjuu.

FOTO: Joel Juht

Joel Juhti peamine eesmärk on ühes tükis tagasi tulla, mitte medalit või karikat võita. Juba praegu tunneb ta, et on väga õnnelik, et sellise asja ette võttis. Ta on saanud palju uusi teadmisi ning kohtunud väga põnevate inimestega. 

Võistlejaid saab jälgida SIIT!

Joeli võistlusnumber on 416. Start anti Yukoni aja järgi eile hommikul kell 10:30, mis Eesti aja järgi oli eile õhtul kell 20:30. Praegu on võistlejatel kätte jõudnud esimene õhtu ning Joel Juhti järgmise vahepeatuseni on jäänud hetkel ligi 28 km. Joel Juhti täpset tegevusrada saab jälgida SIIT!

Populaarne

Tagasi üles