:format(webp)/nginx/o/2019/02/03/11764028t1h2052.jpg)
Telemees Urmas Eero Liiv jagas Facebookis postitust 1959. aastal Djatlovi matkagrupi mõistatuslikust hukkumisest Uurali mägedes sama aasta veebruaris. Kuigi matkagrupi hukkumisest on möödas palju aastaid, siis ei ole siiamaani päris selge, mis viis matkasellide hukkumiseni.
«60 aastat Djatlovi matkagrupi mõistatuslikust hukkumisest Uurali mägedes veebruaris 1959. Selle täielikult lahendamata juhtumiga seoses levib kogu maailmas visalt ikka ja jälle üks fakt, mis kõlab ülimalt jubedalt, kuid milles pole tegelikult midagi saladuslikku. Eksitavat infi kordavad praegu ka Eesti meediaväljaanded. Et nagu oleks mõnel grupiliikme laibal puudu olnud keel ja silmad ning keegi oleks nad kas peast välja torganud või rebinud. Tõepoolest oli laipu, kellel puudusid nii silmad kui keel, kuid nende kadumise põhjus oli proosalisem,» kirjutas Liiv.
/nginx/o/2019/02/03/11764033t1hcd69.jpg)
«Djatlovi grupi laibad avastati kahes jaos. Osad kohe veebruaris, kuid viimased alles kevadel, kui lumi hakkas juba sulama. Just need surnukehad olid tugevalt moondunud. Üks nendest laipadest oli isegi näoli lumealuses ojakeses. Keel ja silmad olid, kas pisinäriliste poolt ära söödud, või lihtsalt juba vees ära mädanenud. Kuid üldine mõistatus püsib. Miks nad oma telgist keset ööd kabuhirmus põgenesid, jättes kõik eluks hädavajaliku lihtlabaselt maha? Kõik, mis järgnes on erakordselt arusaamatu ja tõepoolest kõhedusttekitavalt kummaline,» esitas Urmas E. Liiv taaskord küsimuse, mida paljud uurijad, ajakirjanikud, hukkunute pereliikmed ja muud huvilised möödunud kümnendite jooksul küsinud on.
Oma sõna selles sündmuses tahtsid võtta ka mitmed Liivi tuttavad. Kommentaariumis hakati diskuteerima võimalike põhjuste ning edasiste lahenduste osas. Keegi pakkus välja, et Djatlovi kuru intsidendi põhjuseks oli grupiliikmete meelemürkide tarbimine, kuid, nagu Liiv ka ise välja tõi, ainsana pääsenud grupiliige seda ei kinnitanud.
Mõned pakuvad enesetappu, ootamatut laviini, kohalike rahvaste kättemaksu ja mis kõik muud. Et asjades selgust saada, siis alustas Vene valitsus hiljuti ka uut uurimist.
«Uus uurimine, mida nüüd Venes alustati, saab olla päriselt huvipakkuv vaid juhul, kui on olemas dokumente, mida pole varem avalikustatud. Siiani on väidetud, et perestroika ajal anti kõik välja. Nüüdseks saab toimikuid ka netist vabalt lugeda. Aga äkki on ikka midagi veel? Kuigi ma ise seda eriti ei usu,» ei ole Urmas E. Liiv just väga optimistlik.
:format(webp)/nginx/o/2010/11/30/475967t1h19b9.jpg)
Mis on Djatlovi kuru intsident?
Djatlovi kuru intsidendiks nimetatakse üheksa suusamatkaja hukkumist teadmata põhjustel Põhja-Uuralis 2. veebruaril 1959. Hukkumiskoht nimetati hiljem matkajate rühmajuhi järgi Djatlovi kuruks.
Igor Djatlovi juhitud kaugmatkajate rühm põgenes ööbimise ajal seletamata põhjusel telgist ja hukkus sellest kuni 1,5 kilomeetri kaugusel temperatuuril –30 °C. Mõnel surnukehal leiti kolju- ja roidemurde. Juurdluse andmetel teisi inimesi ümbruskonnas ei olnud.
Juhtumi seletamiseks on esitatud mitmesuguseid teooriaid (laviin, põgenenud vangide kallaletung, manside rünnak nende pühal mäel viibijaile, sõjaväe eriüksuse rünnak, relvakatsetuspiirkonda sattumine, mõrvamine välisriigi luurajate poolt, keravälk, lumeinimese rünnak, metslooma (näiteks karu) rünnak, infraheli, ülitugev magnetväli, üleloomulik või maaväline jõud).
Enamik rühma liikmeid oli Uurali Polütehnilise Instituudi (praegu Uurali Riiklik Tehnikaülikool) üliõpilased või vilistlased, kirjutas Vikipeedia.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)