Eesti Laulu poolfinaalid on kohe ukse taga ning kui artistid teevad praegu juba agaralt proovi, et esitlus võimalikult hea oleks, siis mõtisklevad paljud, kes poolfinaalidest edasi saavad. Praegu keegi midagi ei tea. Ainuke asi, mida teha saab, on loota oma lemmiku edasisaamist või ... ennustada.
EELVAADE: Eesti Laulu 1. poolfinaal - ennustame, kes pääsevad finaali ja kes mitte?
Homme, 31. jaanuaril toimub Tartu Ülikooli spordihoones Eesti Laulu esimene poolfinaal. Seal asutavad üles 12 artisti, kes kõik tahavad 16. veebruaril Saku Suurhallis toimuvasse finaali jõuda. Mõne mõtted on ehk juba ka Iisraeli peal.
Aga enne kui sündmusest edasi ruttame, siis ootame ja vaatame, mida esimene poolfinaal toob. Järgnevalt on ära toodud minu ennustus sellest, kes võiksid Eesti Laulu esimesest poolfinaalist edasi saada.
Kuid selleks, et ennustus väga ühepoolne poleks, siis palusin endale appi ka Elmari muusikatoimetaja Liana Kolodinskaja, kes samuti oma ennustused tegid. Videos on näha, kuidas Liana ja mina kordamööda oma edasisajad ütleme, öeldes lõpus ka oma jokkeri ehk potentsiaalse üllataja.
JOKKER on see lugu, mida esimese hooga esimese kuue sekka ei paigutaks, kuid mis võib asjaolude kokkulangemisel ikka finaali jõuda.
Kui allpool olevas tekstis on minu ennustused olemas, siis Liana ennustuse teadasaamiseks vaata videot. Videost selguvad ka ennustuste argumendid ja meie mõlema jokkerid.
1. «High Heels In The Neighbourhood», esitaja The Swingers, Tanja & Birgit
Muusika: Tanja Mihhailova, Timo Vendt, Mihkel Mattisen
Sõnad: Tanja Mihhailova, Mihkel Mattisen
Mõnus svingilik lugu, trompet taustal kõlab väga lahedalt, aga liiga palju toimub ühel ajal ning kuulajal on raske jälgida, mis toimub. Ja seda ainult muusikat kuulates. Mis laval toimuma hakkab, see on veel oma ette ooper … tähendab, sving. Aga kuna laul tulistab mitmest silindrist korraga, siis on see ideaalne Eurovisiooni laul. Esteetilist ilu väga ei ole, on meelelahutus ja möll.
Vahet pole, mis laul on. The Swingers, Tanja ja Birgit saavad finaali, sest nad on The Swingers, Tanja ja Birgit. Lugu ise on äge ning asjaosaliste kogemus eurokal annab neile kindlasti teiste poolfinalistide eest teatava eelise, lavalise julguse ning finaali jõudmine ei tohiks probleem olla.
KOHT 2
2. «Smile», esitaja Marko Kaar
Muusika: Marko Kaar, Egert Kanep
Sõnad: Marko Kaar
Kiire ja tempokas lugu ning solist kasutab oma hääle erinevaid aspekte, et anda kõlale mitmekülgsust, kuid Marko laulab liige kiiresti. Raske on jälgida, mida ta ütleb või mida öelda tahab, sest ta vuristab sõnad ette, justkui oleks salvestamise aeg piiratud või on vaja tualetti joosta.
Ka muusika taustal on liiga ühekülgne ja lihtne. Nagu see nupp süntesaatoril, millele vajutad ja siis sealt hakkab ühesuguse kõlaga mingit asja tulema. Selle lauluga samamoodi. Marko oleks nagu süntesaatoril nuppu vajutanud, siis mikrofoni juurde tormanud ja laulu kiiresti ette kandnud.
Ja liiga palju undamist on. Korraks jääd sõnu kuulama, et teada, millest mees laulab, aga siis tuleb jälle undamine. Kui Sepo Seeman näosaate ajal sõnad ära unustas, siis ta lahendas selle koomiliselt, aga Marko undab. Liialt palju. Ja ta ei liiguta end lava peal palju, justkui loodab laulule endale või taustatantsijatele. Tantsutüdrukud suudavad vaid teatud maani aidata.
KOHT 12
3. «Hold Me Close», esitaja xtra basic & Emily J
Muusika: Andrei Zevakin, Igor Volhonski, Emily Jürgens
Sõnad: Andrei Zevakin, Igor Volhonski, Emily Jürgens
Tavaline ja üldine oleks kaks sõna, millega see lugu silma jääb. Või noh, kõrva. Esitajad on noored, äkki saavad nad omaealiselt hääli. Muusika on taustana mõnus, aga solisti hääl jääb natuke nõrgaks. Võib-olla oleks oodanud vokaalselt natuke madalama häälega lauljat või esitamist. Praegu bass (base) mõnusalt taga tümpsub, aga siis tuleb teiselt poolt äärmiselt kileda häälega solist, kes tekitab teatud šoki tunde, teatud ootamatuse tunde.
Eesti Laulul on ka palju noori kuulajaid, kes võivad sellele laulule oma hääle anda. Vanemale generatsioonile jääb vastu arusaamatuks, kuidas saavad nii noored inimesed südamevalust või igavesest armastusest rääkida. See paistab olevat loo temaatika. Kuid see ei kõla ehedalt. Eks teismelised ikka tunnevad juba 15-aastaselt suurt armastust, seega võib see laul nendega paremini resoneerida.
KOHT 10
4. «Miks sa teed nii?», esitaja Johanna Eendra
Muusika: Johanna Eendra
Sõnad: Johanna Eendra, Joosep Eendra
Midagi teistsugust. Muusika on taustal silmnähtaval kohal, aga Johanna vokaal on see, mis seda laulu kannab. Laul tundub olevast mingist pettumusest või millestki ebameeldivast ja seda on tema häälest kuulda. Ei ole suur piinatus ja valu, aga ongi pigem pettumine kelleski. Teisele inimesele on antud üks võimalus liiga palju, süda on muutunud kalgiks ning teise inimese teod ei ole enam vihale ajavad, vaid tekitavad pettumust.
Mõnus lugu, aga võib-olla ei paista teiste seast välja. Kuidagi ühekülgne. Terve loo vältel korrutatakse samu sõnu. Esinemise ajal võib lisaviguri anda naise enda emotsioon ning grimassid, mis vähemalt muusikavideos esile tulevad. Lisab ehedust. Kuid «Terevisioonis» antud intervjuu ajal oli ta kaamerat ees väga närvis ja see võib ka tema esinemist Eesti Laulu ajal mõjutada.
KOHT 9
5. «Without You», esitaja Stefan
Muusika: Stefan Airapetjan, Karl-Ander Reismann
Sõnad: Stefan Airapetjan
Kaotatud noor armastus. Valus. Piinamine. Halb emotsioon. Vastik maitse suus. Kõik need tulevad selle looga välja. Ma usun, et see ongi laulu eesmärk. Piin. Kannatus. Aga see kõlab ka kui südamevalus oigamine. Ei ole eurovisioonilik. Võib-olla läheb mingile sihtrühmale peale, eriti nendele, kellele Stefan välimuse tõttu meeldib, aga selles laulus midagi rohkemat ei ole. Muusika peksab vokaalist üle. Sõnad on tavalised. Sõnum on selge, kuid igav.
Stefan osales Eesti Laulul ka eelmisel aastal, kui ta esines Vajé koosseisus. Tänavuse konkurssiga saab ta endale kui sooloartistile promo. Paljud üritavad Eesti Laulu kasutada platvormina millegi suurema jaoks. Sama tegid ka eelmise aasta osalejad. Aga kui palju te eelmiste aasta finaliste mäletate? Kus on nad täna?
Finaalikohta sellele laulule ei näe. Kui ta aga peakski sinna jõudma, siis Iisrael jääb Stefanile siiski kaugeks.
KOHT 8
6. «Soovide puu», esitaja Sandra Nurmsalu
Muusika: Priit Pajusaar, Sandra Nurmsalu
Sõnad: Aapo Ilves
Sandra teeb Elina Nechayevat ja toetub puhtalt oma häälele. Elina puhul see toimis, äkki toimib ka Sandra puhul. Ta laulab hästi kõrgelt ja selle tõttu on hea vokaalidele keskenduda. Tal on ka välimuselt Elinaga palju sarnaseid jooni. Muusika, mis on samuti kuuldaval kohal, ei ole seal niisama, vaid annab laulule mõnuse müstika. Sandra mängib oma häälega, laseb sellel kõrgelt kõlada, kuid toob selle tagasi alla ja teeb hüplevaid samme.
Laul on eestikeelne, küllaltki rahulik ning ilus. Kuna Sandral endalgi on hea kuvand eestlaste seas ja tema varasem esinemine koos «Urban Symphonyga» jättis kuulajatele hea mulje, siis on naisel täitsa head võimalused mitte ainult finaali pääsemiseks, vaid ka Iisraeli sõitmiseks.
Sandra ise ütles, et tema jaoks on väga oluline just lauldes eesti keelt edasi kanda. Küsimus on lihtsalt selles, kas tema poolt hääletajad tahavad eestikeelset laulu Iisraeli saata. Ajalugu on näidanud, et Eestil on finaalis väljamaises keeles lauldes paremini läinud.
KOHT 1
7. «Little Baby El», esitaja Jennifer Cohen
Muusika: Chris Hierro, Jennifer Marisse Cohen, Luisa Lõhmus
Sõnad: Jennifer Marisse Cohen, Luisa Lõhmus
Muidu hea laulu, aga temaatika on natuke liiga spetsiifiline ja naiivne. Jennifer laulab oma õelapsest, keda kõik armastavad ja tema kaitsta kavatseb. Laulul on hea rütm, meloodia ning mitmekesine ettekanne, kuid suureks probleemiks on laulu temaatika. Kui aga kuulajad sõnu tähele ei pane või nendest ei hooli ja ainult muusikat kuulavad, siis võib sellel täitsa kenasti minna. Lausa nii kenasti, et see jõuab finaali välja.
Eelmisel kevadel Eurovisiooni võitnud Netta sai oma lauluga «Toy» palju kriitikat taustal kõlanud kanahäälitsuste tõttu. Jennifer on tahtlikult või tahtmatult läinud sama teed, kuid tema laulu puhul on taustal lammas. Ei tea, mis selle eesmärk on. Võib-olla selleks, et imiteerida väikelapse nuttu, aga kõlab küll nagu lammas. Aga ehk ongi see nüüd võiduvalem, mida Eurovisiooni võitmiseks vaja?
KOHT 5
8. «Deep Water», esitaja Sofia Rubina (ft. Janika Tenn)
Muusika: Sofia Rubina-Hunter, Janika Tenn
Sõnad: Oljana Kallson
Mõnus. Kerge bassilainetus kannab Sofia sõnu, luues mõnusa tunnetuse. Ma alles nüüd panin tähele, et laulu nimi on «Deep Water» ehk «Sügav vesi», nii et lainetuse analoogia sobib täitsa kenasti. Laulu loojatel õnnestus luua õige muusikaga õige tunne. Mina ei ole küll õige inimene kritiseerima, aga Sofia liigutab oma suud kuidagi imelikult, mille tõttu on sõnadest raske aru saada. Või siis ta mängib ise kunstlikult üle.
Lugu kõlab väga naljakalt. Algus oli hea, aga siis hakkas solist oma häälega vempe tegema, mis alguse kuvandit rikkus. Arusaamatud sõnad ja mitte väga traditsioonilise euroloolik kõla võivad Sofia tulemust Eesti laulul mõjutada.
KOHT 11
9. «Öhuloss», esitaja ÖED
Muusika: Tuuli Rand, Kristel Aaslaid, Bert Prikenfeld, Egert Milder
Sõnad: Tuuli Rand, Kristel Aaslaid, Bert Prikenfeld, Egert Milder
Tugeva sotsiaalse sõnumiga laul Saarema neiude Öed esituses on just täpselt see, mida praegu vaja. Tegu on originaalse ja päevakajase probleemi kajastamisega, mis on midagi, mis eestlastele, ka vanemale generatsioonile, korda läheb. Laulul on küll natuke tiinekalik kõla, aga see on teistsugune Ödede tavapärasest humoorika sisuga repertuaarist. Seda kuulates tuleb silmade ette mõni Disney multifilm, kus kaks printsessi püüavad oma raskustest üle saada.
Kristelil ja Tuulil pole probleeme finaali jõudmisega, aga probleemiks võib olla, kas eestlased tahavad niivõrd lustakat lugu Iisraeli saata. «Öhulossid» on küll tõsisel teemal rääkiv lugu, aga seda on presenteeritud nii, et kui sõnu ei kuula ja keskendutakse ainult muusikale, siis kõlab see nagu 10-aastase tüdruku sünnipäeval mängiv laul.
KOHT 3
10. «Storm», esitaja Victor Crone
Muusika: Stig Rästa, Vallo Kikas, Victor Crone
Sõnad: Stig Rästa, Victor Crone, Fred Krieger
Esmapilgul ei paista laul olevat suurem asi, aga kui rahvale meelde tuletada, et Stig Rästa on üks laulu autoritest, siis see tõstab kindlasti ka Victori laulu aktsiaid. Iseasi, kas Victor, kes on rootslane, saab nii paljude eestlaste hääle, et finaalis midagi ära teha. Sinna jõudmine ei tohiks olla probleem, kuna laulu on rootsilikud mõjutused, Victor on ilus mees ning refrään on kummituslikult meeldejääv. Ei tea, kui palju päris instrumente selle laulu muusika tegemisel kasutati, aga kõrvus jääb kumama justkui orkester annaks oma panuse, mis loob kõrgendatud meeleolu ning paneb diivanil püsti tõusma, et seda paremini kuulata.
Laulu nimi on «Torm» ja iseasi, kas inimestel muusikat kuulates ka lauluga oodatud efekt tekib, aga Victor kasutab oma häält mitmekülgselt, mis näitab tema oskuseid ja on ka silmatorkav. Kui laulu esitaks eestlane, siis ütleks, et see võib ka Iisraeli välja jõuda, aga eestlane tahab eestlast Eestit esindamas näha.
Laul on Rootsis populaarne ja valiti seal raadio nädalahitiks. Ka kihlveokontorid arvavad, et laul võidab. Aga probleemiks on see, et see ei ole eestipärane ning ei pruugi selle tõttu Iisraeli pääseda.
KOHT 4
11. «Supernova», esitaja Ranele
Muusika: Marek Rosenberg, Lauri Lembinen, Marco Margna
Sõnad: Anne Loho
Lihtsate vahenditega tehtud hea lugu. Tempokas, korralik klubilaks. Seda kuulates tulevad pähe Mr. Happyman ja Mari-Leen Kaselaan oma autotune lugudega. Laulul on justkui kolm osa: laulu põhiosa, siis muusika ja refrään. Ei tea, kas Ranele tahab laulu sõnumiga tähelepanu püüda või sellega, mida ta laval teeb, aga laulu kuulates püüab tähelepanu just refrääni kiire osa, mis suurendab paari palli võrra meeldivuse taset.
Koduse kuulaja jaoks jääb nüüd küsimus, kas nad tahavad laulu, mis sobiks oma olemuse poolest pigem 2000ndate aastate esimesse poolde, Eurovisioonile saata? Finaali võib jõuda, aga Iisraeli pigem ei.
«Terevisioonis» rääkis Ranele, et teeb palju trenni selleks, et poolfinaaliks valmis olla, sammud saab ka selgeks, aga tema suurimaks hirmuks on lavanärv, mis võib esinemist mõjutada.
KOHT 9
12. «Coming Home», esitaja Inger
Muusika: Inger Fridolin, Karl-Ander Reismann
Sõnad: Inger Fridolin, Karl-Ander Reismann
Kuigi tuli välja, et Inger alustas oma elu siin maailmas naisena, siis kõlab tema laul nagu vaese mehe Ed Sheeran. Väike kitarripala ning toetumine vokaalidele. Mõnus laul, mida suvisel ajal kuskil lõkke ääres mängida ja kaasa laulda. Sõnadel on ka piisavalt rammu, et ka nendel mingi roll oleks ja kus ei pea muusikale toetuma ehk muusika ja sõnad moodustavad koos hea koosluse, kus üks ei domineeri teise üle.
Ingeri hääl liigub lainetena, kõlades vahepeal mehelikult madalal ja siis naiselikult kõrgelt. Erinevalt Marko Kaare laulust ei ole undamine häiriv ja seda ei ole liiga palju. Mõnus, suvine ja meeldiv laul. AGA Ingerile võib saatuslikuks saada tema keeruline seksuaalne taust. Noored inimesed saavad oma häältega toetada vaid teatud hulgal osalejaid ja paistab, et enamus läheb Ödedele või Stefanile. Sel juhul võib Ingeril finaali jõudmiseks toetajatest puudu jääda, sest konservatiivsemates kuulajates tekitab ta segadust.
KOHT 6
Hoia homme Eesti Laulul toimuval silma peal. Teeme üritusest blogi, pilti ja mitmeid intervjuusid.