Egiptuse antiigiamet teatas, et vaarao Tutanhamoni haua uurimis-, konserveerimis- ja renoveerimistööd ning infrastruktuuri parandustööd lõppesid ja haud sai uue värske ilme.
Pildid ja video: vaarao Tutanhamoni hauakamber sai uue värske ilme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haud renoveeriti kümne aasta jooksul Egiptuse ja USA Getty konserveerimisinstituudi spetsialistide koostöös, teatavad AFP ja yle.fi.
Rohkem kui 3300 aastat tagasi noorena surnud vaarao Tutanhamoni matmispaiga avastas 1922. aastal inglasest arheoloog Howard Carter (1874 – 1939) Niiluse läänekaldal Kuningate orus.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11748339t1h050e.jpg)
Tegemist oli hauaröövlite poolt puutumata jäänud hauaga ja seal olid alles kõik esemed, mis sinna vaarao mattes pandi. Samuti oli seal vaarao Tutanhamoni palsameeritud surnukeha, mis asus mitmest osast koosnenud sarkofaagis.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11748340t1h4c85.jpg)
Tutanhamoni hauast leiti üle 5000 eseme, alates pisikestest kujudest kuni paatide ja vankriteni. Vaaraole teispoolsusesse kaasa pandud asjad rändasid maailma erinevatesse muuseumidesse, hauast sai Egiptuse külastajate seas populaarne paik.
Ka praegu on Tutanhamoni matmispaigas algupäraseid esemeid, kuid seal on ka Tutanhamon, kes lebab klaaskirstus, milles on vaakum.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11748319t1h522e.jpg)
Tutanhamoni hauakamber ei ole väga suur, kuid seda külastas umbes 1000 inimest päevas, tekitades seal mitmesuguseid kahjustusi.
Inimkehadest pärit niiskus ja tolm ning seinade vastu juhuslikult minemine kahjustas seinamaale. Arvati, et niiskuse suurenedes hakkasid seal 20. sajandil levima mikroobid, mis omakorda olid iidsele kunstile kahjulikud.
Ekspertide teatel arvasid nad halli tolmu ja niiskusekihti nähes, et seinamaalingud on väga kahjustatud, kuid kui kiht maha kooriti ilmnes, et olukord ei olnudki nii halb. Mitmesse paika, mis varem turistide tõttu kannatada said, paigaldati klaasseinad.
Maalingutelt eemaldati lisaks mustusele ka varasemate amatöörlike restaureerimiskatsete jäljed.
Tutanhamoni hauakambri restaureerimisel osalenud ekspertide sõnul olid seinamaalide pruunid täpid mikroobid ja seened, kuid need olid surnud. Enne renoveerimist tehtud fotosid võrreldi arheoloog Carteri tehtud fotodega ja ilmnes, et pruunid laigud ei olnud aastakümnetega suurenenud ja olid ikka samas paigas. See tähendab, et need mikroobid ega seened ei olnud elus.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11748324t1h4fb4.jpg)
Konserveerijate sõnul on need mikroobid sügaval värvikihis ja nende väljavõtmine kahjustaks seinamaali.
Tutanhamoni hauakambri uuendamisel osales rahvusvaheline asjatundjate grupp, kelle seas oli nii egüptolooge, arhitekte, mikrobiolooge kui konserveerijaid.
Nende töö tulemusena on hauakambris vähem niiskust ja seal on kergem hingata. Lisaks parandati valgustust, lisati selgitavaid tahvleid ning käimis- ja vaateplatvorme.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11748322t1h1b22.jpg)
Egiptuse antiigiamet koostöös Getty konserveerimisinstituudiga andis välja brošüüri, milles selgitatakse, kuidas hauda saab säilitada ja mida külastajaid ise selle heaks ära teha saavad.
Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes aastatel 1336–1327 eKr.
Vaarao Tutanhamon suri umbes oma 9. – 10. valitsemisaastal, olles 18 – 19-aastane.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11748310t1he0d8.jpg)
Varem arvati, et ta mürgitati, kuid nüüd ollakse seisukohal, et tal oli väga nõrk tervis. Ta muumia uurimine näitas, et tal oli selgroo kõverdumine ehk skolioos, mis ei võimaldanud ta sirgelt käia. Selle tõttu kasutas ta käimisel keppe.
Ta põdes eluajal mitmeid haigusi, kaasa arvatud malaariat, millesse ta arvatavalt lõpuks suri.