USA õhuväe kindralleitnant Richard «Rich» Scobee nägi 33 aastat tagasi, kuidas ta isa, komandör Francis Scobee kosmosesüstiku Challenger plahvatuses hukkus.
Poeg nägi 33 aastat tagasi, kuidas ta isa süstiku Challenger katastroofis hukkus
Richard Scobee sõnul ei puudutanud see kosmoseõnnetus ainult nende perekonda, vaid kõikide pardal olnute peresid ning oli mõnes mõttes katastrofaalne kõikide ameeriklaste jaoks, teatab cnn.com.
28. jaanuaril 1986, kui süstik Challenger startis, oli Scobee juunior just lõpetanud USA õhujõudude akadeemia. Ta läks koos ema ja teiste meeskonnaliikmete peredega Floridasse Kennedy kosmosekeskuse Cape Canaverali õhujõudude baasi, kust see süstik startis missioonile 51-L.
Lisaks komandör Francis Scobeele olid pardal veel piloot Michael Smith ning missiooni spetsialistid Ronald McNair, Ellison Onizuka ja Judith Resinik. Lisaks ka laadungispetsialistid Gregory Jarvis ja Christa McAuliffe.
Challengeri selle stardi tegi eriliseks asjaolu, et pardal oli esmakordselt kooliõpetaja Christa McAuliffe, kes pidi kosmoses kontakteeruma oma õpilastega ja jagama nendega kosmoselennukogemust.
Richard Scobee meenutas nüüd 33 aasta tagust katastroofi öeldes, et ta kaotas isa ja see oli tema jaoks väga valus.
«Olen saanud tagasisidet, et see katastroof puudutas kõiki ameeriklasi. See katastroof on osa meie kosmoseajaloost, kahjuks küll negatiivne osa,» lausus Scobee juunior.
Ta meenutas, et vaatas starti Kennedy kosmosekeskuse missioonikontrolli hoone katuselt. Stardi ajal oli ilm selge ja päike paistis, mille tõttu oli start hästi näha.
«Üsna kiiresti saime aru, et midagi läks väga valesti. Vaatasin oma emale otsa ja nägin, et ka tema sai sellest aru. Mu ema silmad muutusid järsku väga kurvaks ja silmadesse tulid pisarad,» meenutas mees.
Hiljem selgus, et 73 sekundit pärast Challengeri starti plahvatas parempoolse tahkekütusekiirendi tihendi purunemise tõttu välispaak.
Välispaak oli põhiline kütusemahuti, mis varustas stardi ajal ja kõrguse kogumise faasis süstikut kütuse ja hapnikuga. Soovitud kõrgusele jõudmisel haagiti välispaak süstiku küljest lahti ja see kukkus tagasi Maa atmosfääri. Sõltuvalt starditrajektoorist kukkusid USA süstikute välispaagid kas India või Vaiksesse ookeani.
Richard Scobee astus oma isa Francis Scobee jälgedes. Ta alustas oma karjääri USA õhujõududes lennukimehhaanikuna, kuid ta õppis edasi ning temast sai piloot.
Scobee oli F-16 hävituslennuki piloot, ta võitles Pärsia lahe sõjas ja oli hiljem Iraagis Kirkuki õhujõudude baasi komandör, jäädes silma ka USA kosmoseagentuurile NASAle.
Scobee juunior on nüüd USA õhujõudude päästeüksuse juht, tehes koostööd NASAga. See päästeüksus tegeleb katserakettide stardil ja maandumisel ette tulla võivate ohuolukordadega.
USA on mitmetest tagasilöökidest hoolimata kosmoseprogrammi jätkanud ning sel aastal on kavas teha esimene mehitamata ja mehitatud lend uue põlvkonna transpordikosmoselaevadega Boeing Starliner ja SpaceX Dragon.
Scobee juuniori sõnul lõppes ta isa elu küll traagiliselt, kuid ta toetab USA plaani saata astronaudid Marsile.
«Elame kosmoseajastul ja mehitatud kosmoselennud on osa sellest. Tehnoloogia areneb kogu aeg edasi ja inimkond peab kosmose uurimist jätkama,» sõnas piloot.
Kosmosesüstik Challenger oli üks NASA kosmosesüstikutest, olles süstikute ehitusjärjekorras teine. Challenger startis oma esimesele missioonile (STS-6) 1983. aasta aprillis. See süstik jõudis enne hävimist sooritada üheksa missiooni ja on vähima arvu missioone teenindanud süstik.
1991. aastal ehitas NASA Challengeri asenduseks kosmosesüstiku Endeavour.