Bulgaarias Pernikis leidis 25. - 27. jaanuarini aset iga-aastane karneval, mille käigus aeti halvad, haigusi toovad talvevaimud minema ja kutsuti välja head, küllust toovad kevadvaimud.
Pildid: Bulgaarias toimus kevade kutsumise karneval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karnevalil, mis on Balkani riikides vanim, osales lisaks kohalikele ka välismaalasi, kelle seas domineerisid ameeriklased ja hiinlased, teatab reuters.com.
Lääne-Bulgaarias, pealinnast Sofiast 25 kilomeetri kaugusel toimuval talvekarnevalil osalejad on riietunud nii vaimudeks, loomadeks kui muinasjututegelasteks, kandes erksavärvilisi kostüüme.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11747203t1hf8ef.jpg)
Nad viivad läbi tantsu- ja trummirituaale, mis peaks järgneva aasta jooksul tagama hea tervise, õnne ja suure rahalise sissetuleku. Paljud on hea õnne toomiseks pannud oma riietele vasest kelladega vööd, mille kaal võib olla umbes kuus kilogrammi.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11747197t1hfdc8.jpg)
Bulgaarias vahetusüliõpilasena õppiv hiinlane Wang Xao sõnas meediale, et ta ei olnud varem sellisel karnevalil osalenud ning see oli tema jaoks uudne ja huvitav.
«Olin nagu üks kohalikest, ma ei tundnud end võõrana, sest elasin kiiresti karnevalimeeleollu sisse. Õppisin paremini inimesi ja kohalikku kultuuri tundma. Mulle meeldis maski kanda,» teatas hiinlane.
Karnevalil nägi ka väga suuri maske, mille pikkus oli ligi üks meeter. Tegemist on maskidega, mis tähistavad, et maailmal on kaks poolt, hea ja halb.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/28/11747196t1h1151.jpg)
Juba 14 aastat sel karnevalil osalenud Ivan Bojadžievi sõnul ulatuvad selle pidustuse juured antiikaega, mil Bulgaaria oli osa Vana-Kreekast ja Vana-Roomast.
«Juba traaklased tähistasid karnevaliga kevade ja sooja saabumist, ülistades samas veini- ja küllusejumalat Dionysost. Meie oleme seda traditsiooni jätkajad,» lausus mees.
Põhjapoolkeral algab kevad 20. märtsil.
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Traaklased moodustasid 4. sajandil eKr oma riigi, kuid hiljem langesid kreeklaste ja roomlaste valitsemise alla.
Vana-Rooma valitsejate vastu 73. aastal eKr ülestõusu algatanud gladiaator Spartacus (120 – 71 eKr) oli traaklane.