Ajaloolased tegi kindlaks sõduri, kes päästis Esimeses maailmasõjas Ernest Hemingway elu

Ernest Hemingway 1954. aastal Kuubal

FOTO: akg-images /Scanpix

Ameeriklasest kirjanik ja ajaloolane James McGrath Morris ning Itaalia amatöörajaloolane Marino Perissinotto tegid kindlaks itaalia sõduri, kes Esimese maailmasõja ajal päästis tulevase kirjaniku Ernest Hemingeway elu.

Uurijate sõnul päästis 18-aastase Hemingway elu 26-aastane Fedele Temperini, kes ise hukkus, teatab calgaryherald.com.

8. juulil 1918 leidis Põhja-Itaalias Piave jõe ääres aset Austria suurtükiväe rünnak. Temperini paiknes nii, et ta jäi Hemingway ja plahvatanud pommi vahele.

Selles plahvatuses hukkus lisaks Temperinile veel 17 sõdurit, kuid Hemingway jäi ellu, saades raskelt vigastada. Talle tehti mitu operatsiooni ja ta oli alles kahe kuu pärast võimeline karkude abil liikuma. Ta vigastatud jalal oli üle 200 armi.

Hemingway oli 1918 Itaalia rindel Punase Risti vabatahtlik, ta töötas kiirabiauto juhina, transportides haavata saanud sõdureid.

Esimese maailmasõja lahingupaik Itaalias Piave jõe lähedal. Pildil Itaalia kahur

FOTO: War / ©TopFoto/Scanpix

Hemingway ülendati pärast haavata saamist leitnandiks ja ta sai vapruse eest medali.

Tulevane kirjanik armus siis ameeriklannast medõesse Agnes von Kurowskysse, kes oli temast vanem. Nende suhe andis Hemingwayle inspiratsiooni romaaniks «A Farewell to Arms» (Hüvasti, relvad). Selles teoses on Catherine Barkley nimeline medõde.

Hemingway saabus kodumaale USAsse tagasi 1919. aastal, töötades siis reporterina mitmete väljaannete juures.

Morris ja Perissinotto tegid ajaloolisi dokumente uurides kindlaks, et 18 sõduri seas, kes Piave jõe ääres hukkusid, sai Hemingway elu päästa Temperini.

Morris avaldasid sel teemal raamatu «The Ambulance Drivers: Hemingway, Dos Passos, and a Friendship Made and Lost in War» (Kiirabiauto juhid: Hemingway, Dos Passos ning sõjas tekkinud ja kaotatud sõprus).

Morris tegi nimekirja nimetatud plahvatuses hukkunud 18 mehest ja koos itaallastega kahandas ta seda nimekirja vastavalt ajaloodokumentidest paljastunud faktidele, jõudes lõpuks Temperinini.

Piave jõe piirkonnast pärit amatöörajaloolane Perissinotto kinnitas seda, tuginedes kohalikele allikatele.

Perissinotto leidis ülestähendused, milles oli ära toodud lahinguväljal asunud vägede asetus. See klappis varasemalt leitud andmetega Hemingway asukoha kohta.

Morrise ja Perissinotto teatel oli Temperini üks neist sadadest noortest itaallastest, kes astusid armeesse, kuid ei jäänud ellu.

Itaalias kehtiva seaduse kohaselt ei tohi sõdurite isikuandmeid avalikustada. Ajaloolased said siiski teada, et Temperini oli pärit Montalcinost, Toskaana mägede piirkonnast, kus valmistatakse kuulsat Brunello di Montalcino veini.

Morrise sõnul ei maininud Hemingway oma teoses «Hüvasti, relvad» mitte sõnagagi ta elu päästnud itaalia sõdurit. Ta ei tundnud huvi, kes oli tema ja pommi vahel olnud mees.

Ernest Hemingway (1899 - 1961)

FOTO: akg-images / scanpix

Morris lisas, et Hemingway elulookirjeldustes ei ole mainitud Temperinit ja enne tema uuringut ei huvitanud mitte kedagi, kuidas Hemingwayl õnnestus 1918. aastal Itaalias ellu jääda.

«Tänu Temperinile sai Hemingway võimaluse oma kuulsad teosed kirjutada. Arvan, et Temperini nimi tuleb lisada Hemingway biograafiatesse ja Piave jõe ääres asuvale Hemingway monumendile,» lausus Morris.

Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, keda peetakse 20. sajandi üheks tähtsamaks ja mõjukamaks kirjanikuks.  

Ernest Hemingway 1928

FOTO: Personalities / ©2002 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Hemingway on tuntud ka oma ebatavalise elu poolest, olles niinimetatud kadunud põlvkonna esindaja. Hemingway kujutas oma teostes Esimese maailmasõja läbi elanud inimesi, kes olid muutunud tõrjuvateks, küünilisteks ja emotsionaalselt nõudlikeks.

1950. aastatel süvenes Hemingwayl alkoholism ja arvatakse, et kirjanik tegi alkoholismist tingitud depressiooni tõttu 1961. aastal enesetapu.

Meedia teatas 3. juulil 1961 Ernest Hemingway surmast

FOTO: Personalities / ©1999 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Esimene maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. november 1918. Sõtta mobiliseeriti üle 70 miljoni sõduri, selles sõjas hukkus 9 miljonit sõdurit ja 7 miljonit tsiviilisikut.

Suure ohvrite arvu põhjuseks oli nii arenev tehnoloogia, uued relvad kui kurnav kaevikusõda.

Sõjas olid põhiliitlased Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia ning keskriigid moodustasid Austria-Ungari, Saksamaa, Osmanite riik ja Bulgaaria.

Esimese maailmasõja lõpus lahendamata jäänud poliitilised vastuolud olid Teise maailmasõja üheks põhjuseks.

Tagasi üles