DNA-test lükkas ümber Hitleri liitlase Rudolf Hessi kohta levinud vandenõuteooria

Rudolph Hess (1894-1987) Berliini Spandau vanglas dateerimata fotol Foto: Personalities / ©2003 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Maailmas levib Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri ja ta liitlaste kohta mitu vandenõuteooriat, millest üks puudutab Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei asejuhti ja Hitleri erasekretäri Rudolf Hessi.

Pärast Teist maailmasõda levima hakanud teooria kohaselt ei olnud Berliini Spandau vanglas Hess, vaid tema teisik, teatab iltalehti.fi. 

Austria Salzburgi ülikooli krimiantropoloogid said Hessi meessoost järglase DNAd ja võrdlesid seda Hessi vereproovidest saadud DNAga.

Vereampullidel on kiri «Spandau vangla eluaegne vang number 7». Nii nimetati Hessi selles vanglas.

Austria krimiantropoloogide DNA-uuring lükkas ümber aastakümneid levinud vandenõuteooria, et Hess pääses eluaegsest vangistusest ja seda kandis tema asemel keegi teine. Hessi sugulase DNA ja Hessi DNA võrdlev uuring kinnitas, et vanglas oli Hess.  

Rudolf Hess 1938. aastal Foto: akg-images / scanpix

Spandau vangla kunagine arst Hugh Thomas oli see, kes pooldas  ja levitas Hessi vanglast pääsemise teooriat.

Arsti sõnul oli Spandau vangla vangi number 7 keha- ja koljukuju erinev Hessi välimusest. Vangistuses olnud Hess kirjutas oma naisele Ilse Hessile, kuid ei soovinud ta tema ega teiste sugulastega näost näkku kohtuda, kui talle seda võimalust pakuti. Thomase arvates oli see otsene viide, et Hessi asemel on keegi teine, kes kartis oma isiku paljastumist. 

Berliini Spandau vangla jaanuaris 1953. Pildil on näha nõukogude ja ameerika sõdurite vahtkonnavahetust Foto: akg-images /Scanpix

93-aastane Hess leiti 17. augustil 1987 oma kongist pooduna. Arvati, et ta poos end ise üles, kuid oli ka neid, kelle arvates ta mõrvati.

Spandau vangla meditsiiniõe mälestuste järgi oli Hess nõrk vana mees, kes ei oleks ise suutnud end üles puua. Ta ei suutnud 93-aastasena siduda enda kingapaelu ega tõsta käsi üle pea.

Hess läks ajalukku veel sellega, et ta lendas Teise maailmasõja ajal, 10. mail 1941 Messerschmitt Bf 110 lennukiga Suurbritanniasse, et kohtuda seal Hamiltoni hertsogiga. Lennukis tekkis tehniline rike ja  tegi langevarjuhüppe, maandudes Šotimaal Glasgow’ lähedal Eagleshamis nõmmel. Hessist sai brittide vang, kes kandis koodnime Jonathan.

Brittidele pakkus Hessi ebatavaline käitumine huvi ja teda uurisid psühhiaatrid.

Hess tahtis pidada Hamiltoni hertsogiga läbirääkimisi Saksamaa ja Suurbritannia rahulepingu teemal, kuid ta ei soovinud kohtuda Briti peaministri Winston Churchilliga.

Hess tahtis teha Suurbritanniale ettepaneku, et Saksamaa ei ründa Suurbritanniat, kui britid ei tee takistusi Saksamaa anastamisplaanide suhtes, mis puudutavad Mandri-Euroopat.

Brittidele sai kiiresti selgeks, et Hess ei esindanud ametlikult Saksamaad, vaid tegutses Hitleri seljataga.

Adolf Hitler ja Rudolf Hess dateerimata fotol Foto: Personalities / ©2004 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Kui Hitler sai teada Hessi lennust Suurbritanniasse ja ta vangistamisest brittide poolt, nimetas ta Hessi psühhopaadiks. Hitler võttis uueks erasekretäriks parteikaaslase Martin Bormanni.

Nii nagu paljud natsid, anti ka Hess 1946. aastal Nürnbergis kohtu alla. Hess vabastati küll inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude süüdistustest, kuid tunnistati süüdi Saksa anastamisplaanides osalemises.

Rudolf Walter Richard Heß, ka Rudolf Hess, (26. aprill 1894 Egiptus Aleksandria – 17. august 1987 Lääne-Berliin, Spandau vangla) oli Saksamaa maa- ja õhuväe sõjaväelane, NSDAP asejuht, Hitleri erasekretär ning Kolmanda Reichi poliitik ja Riigipäeva liige.

Väidetavalt luges Hess Spandau vangistuse ajal läbi üle 7000 raamatu. Lisaks meeldis talle televiisorit vaadata ja ta lemmiksportlane oli saksa tennisist Steffi Graf.

Hess oli alates 1966. aastast Spandau vangla ainuke vang.  

Rudolf Hessi ja ta perekonna matmispaik Wunsiedeli kalmistul Foto: MICHAEL DALDER / REUTERS/Scanpix