Kelle lömastas lehm, kelle hukutas porgandimahl: ülevaade ebatavalistest juhtumitest, mis on inimesi teise ilma viinud

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
John Allen Chau, kes kaotas Põhja-Sentineli saarel elu
John Allen Chau, kes kaotas Põhja-Sentineli saarel elu Foto: SOCIAL MEDIA / REUTERS/Scanpix

Elu24 avaldas eile loo maailmakuulsast bikiinimatkajast, kes kukkus kuristikku ja külmus surnuks. Vaatame ajas tagasi ja teeme põgusa ülevaate juhtumitest, kus elu on kaotatud ebatavalisel ja ootamatul viisil.

Värskeim lugu on muidugi pärit eelmise aasta lõpust. Meediasensatsiooni põhjustas ameeriklasest misjonär John Allen Chau, kes läks Indiale kuuluvale Põhja-Sentineli saarele, kus elab kiviaja kombeid järgiv sentineli hõim. Metslased lasid misjonäri vibunooltega surnuks.

Sentinelid pidasid Chaud ohtlikuks sissetungijaks. Pärast tapmist panid nad mehe surnukeha raami abil rannale püsti, et võimalikke sissetungijaid eemale peletada. India politseil ei ole Chau surnukeha seni kätte saanud. 

John Allen Chau.
John Allen Chau. Foto: Fotokollaaž/Postimees

Leheküljelt buzzfeed.com leiame veel terve rea ebatavalisi surmajuhtumeid:

Brasiilia farmer Joao Maria de Souza kaotas 2013. aastal elu, kui üks lehm pääses karjamaalt välja jalutama. Lehm jõudis mäeveerel asunud majani ja astus hooga selle katusele. Loom kukkus läbi eterniitkatuse tuppa, lömastades voodis maganud külamehe.

19. sajandi USA advokaat Clement Vallandigham, kes kaitses mõrvas süüdistatud meest, leidis kurva lõpu kohtuistungil. Ta näitas kohtule, kuidas ohver võis end ise kogemata tulistada ja lasi hoopis ennast maha. Kohus leidis, et Vallandighamil oli õigus ja kohtualune vabastati süüdistusest.

Kanada advokaat Garry Hoy tahtis 1993. aastal tõestada, et Toronto pilvelõhkuja Dominion Centeri 24. korruse aknaklaas on purunematu. Ta jooksis täiest jõust vastu klaasi. Tõsi, klaas katki ei läinud, kuid kogu aken kukkus koos raamidega alla ja Hoy koos sellega. Õhulend oli fataalne.

Pilvelõhkuja. Pilt on illustreeriv
Pilvelõhkuja. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

India New Delhi aselinnapea Surinder Singh Bajwa kaotas 2007. aastal elu, kui peletas oma töökoha rõdult minema agressiivseid ahve. Ta küünitas ühe ahvi järele, kuid kaotas tasakaalu ja kukkus viienda korruse rõdult alla.

USA Marylandi osariigi Bettertoni linnapea Monica Meyer läks 2014. aastal inspekteerima linna reovee süsteemi. Monica oli koos oma kaaskonnaga parajasti kloaagis, kui sinna lasti uus kogus reovett ja väljaheiteid. Linnapea kaaskond pääses, kuid ta ise uppus viiemeetrise pasamere sisse.

Kanalisatsioonikaevu luuk
Kanalisatsioonikaevu luuk Foto: Roman Tsubin / PantherMedia / Roman Tsubin/Scanpix

Üheksandal sajandil valitses Orkney saartel viikingi juurtega Norra aadlik Sigurd Võimas. Tal õnnestus vaenlane tappa, tal pea maha raiuda ning see trofeena kaasa võtta. Sigurd sidus pea sadula külge, kuid ratsutades käis see pidevalt vastu tema paremat jalga. Kolba hambad tekitasid Sigurdi jalale vigastuse, mis läks põletikuliseks ja tappis mehe.

Tasakaaluliikurite firma Segway omanik Jimi Heselden hukkus 2011, kui sõitis oma firma toodetud liikuriga kogemata Ühendkuningriigis Lääne-Yorkshire’is kaljult alla.

Jimi Heselden
Jimi Heselden Foto: Andy Paraskos/Hesco / AP/Scanpix

Fordi autofirmas liinitöölisena töötanud Robert Williams on ajaloos esimene inimene, kelle tappis robot. Kontrolli alt väljunud robotkäsi andis mehele 1979. aastal nii tugeva löögi, et ta hukkus.

1923. aastal võitis USAs New Yorgis Belmont Parkis toimunud võiduajamise džoki Frank Hayes, kuid finišisse jõudes oli ta surnud. Ilmnes, et mees sai keset võistlust infarkti, kuid millegipärast jäi ta surnukeha sadulasse kuni finišijoone ületamiseni.

USA kongressiliige Michael Farley suri 1921. aastal pärast seda, kui habet ajades kogemata sisse lõikas. Uurimine näitas, et ta raseerimisvahendil olid mitmed bakterid, kaasa arvatud Bacillus anthracis, mis põhjustab Siberi katku.

1518. aastal tabas Prantsusmaa Strasbourgi elanikke niinimetatud tantstõbi. Elanikud hakkasid millegipärast nii oma kodudes kui avalikes kohtades massiliselt tantsima. Sadu inimesi suri erinevatel põhjustel, kuid arstid algpõhjust ei leidnud.

Leib. Pilt on illustreeriv
Leib. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Tänapäeval arvatakse, et linna pagaritöökodades valmistati leiba jahust, milles olid tungalterad. Samuti sõid linlased tungaltera sisaldavat putru.

Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis parasiteerib kõrrelistel, kaasa arvatud teraviljadel. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimisel on oht haigestuda ergotismi, mis põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Haiguse põhjustajaks on ergotamiin, mis hävitab vererakke.

Villaketrusfirma omanik, ameeriklane Paul Thomas kaotas 1987. aastal elu, kui läks masinaid kontrollima ja jäi neist ühte kinni. Masin mässis mehe ligi 800 meetri pikkuse peenvilla sisse, kus ta lämbus.

Edward Harrison mängis 1951. aastal Washingtoni osariigis golfi, vigastades kogemata oma munandit. Ta üritas jõuda kaaslasteni, kuid suutis liikuda vaid 100 meetrit, kui kokku varises ja verest tühjaks jooksis. Kaaslased leidsid ta mitu tundi hiljem.

Ameeriklasest arst Jesse William Lazear tahtis näidata, et kollapalavikku kannavad edasi pistesääsklased. Ta lasi putukatel end hammustada ja haigestus kollapalavikku, kuid ei paranenud sellest. Pärast arsti surma avaldati ta töö, mis puudutas kollapalavikku ja selle lõppsõnas kirjutasid teised arstid, et Lazearil oligi õigus.

Sääsk. Pilt on illustreeriv
Sääsk. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Venemaal 20. sajandi alguses tegutsenud arst Aleksander Bogdanov, kes ei teadnud midagi veregruppidest, lasi endale teha vereülekandeid arvates, et see tagab nooruse ja pikema eluea. Juhtus aga see, et ta kaotas elu.

Austerlasest rätsep Franz Reichelt teatas 1912. aastal, et leiutas riidest asja, mis võimaldab inimestel lennata. Franzi leiutist peetakse küll langevarju eelkäijaks, kuid kahjuks see teda ennast ei päästnud.

Reichelt hüppas 4. veebruaril 1912 Pariisi Eiffeli tornist alla ja lootis, et see langevarju eelkäija kannab ta turvaliselt maapinnale. Paraku kukkus ta 57 meetri kõrguselt alla nagu kivi ja oligi kogu lugu.

Ajaloodokumentide järgi kaotas 1567. aastal elu sakslane Hans Steininger, kellele sai saatuslikuks 1,4-meetrine habe. Mees kandis tavaliselt oma habet kokku rullituna nahkkottis. Ta kodulinnas puhkes öisel ajal ootamatult tulekahju, mees üritas põgeneda, kuid komistas oma pika habeme otsa ja kukkus end surnuks. Hiljem leiti tema söestunud surnukeha.

Vana-Kreeka filosoof Chrysippus suri väidetavalt naeru kätte, kui ta vaatas, kuidas üks eesel üritas talt viigimarju näpata. Mees lollitas looma, saades naerukrambid, mis tõid kaasa lämbumise.

Briti näitleja Gareth Jones suri 1958. aastal otsesaate ajal, kui mängis meest, kel tekkis infarkt. Saate tegijad ja vaatajad ei saanud kohe aru, et näitleja sai päriselt infarkti. Teised näitlejad improviseerisid ta surnukeha ümber ja mängisid näidendi lõpuni.

Iirlannast teadlane Mary Ward läks ajalukku sellega, et on maailma esimene autoõnnetuse ohver. Naine tegi 1869 katsesõitu perekonnale kuulunud aurumootoriga autoga, kukkus aga selle rataste alla ja hukkus.

Esimene jalakäija, kes teed ületades auto alla jäi, oli inglanna Bridget Driscoll. Ta kaotas elu 1896. aastal Londonis.

Rootsi 18. sajandi keemikul Carl Wilhelm Scheelel oli halb harjumus maitsta kõiki avastatud aineid. Ta suri 1786. aastal, olles neelanud alla nii pliid, arseeni, vesinikfloriidhapet kui veel mitut mürgist ainet.

Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele (1742–1786) portree
Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele (1742–1786) portree Foto: Rights Managed / IBL Collections / Mary Evans/Scanpix

Insener Horace Lawson Hunley oli USA lõunaosariikide mereväeinsener, kes ehitas USA kodusõja (1861–1865) ajal allveelaevu. Tema ehitatud allveelaev USS Housatronic oli ajaloos esimene, mille abil uputati torpeedorünnakuga vaenlase sõjalaev. Hunley hukkus 1863. aastal uue allveelaeva katsetamisel.

USA põhjaosariikide kindral John Sedgwick kaotas USA kodusõja ajal 9. mail 1864 elu snaiprikuuli tõttu, olles enne seda väidetavalt öelnud, et vaenlase snaiprikuul ei suuda tabada teda, rääkimata elevandist. Nii kui mees oli seda öelnud, sai ta kuuli.

Inglasest tervisefanaatik Basil Brown suri 1974. aastal 48-aastasena, olles kümne päeva jooksul joonud iga päev neli liitrit porgandimahla, saades A-vitamiini üledoosi. Mees arvas, et palju porgandimahla tagab hea tervise. Surres oli ta nahk kollane.

Porgandimahl. Pilt on illustreeriv
Porgandimahl. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

1992. aastal oli ameeriklane Greg Austin Gingrich koos sõpradega matkamas Arizona Suures Kanjonis. Ta teeskles, et kukub ühelt kaljunukilt alla, kuid kaotaski tasakaalu ja kukkus alla ning hukkus.

USA Arizona osariigi Suur kanjon
USA Arizona osariigi Suur kanjon Foto: JUSTIN SULLIVAN / AFP/Scanpix

Siami, praeguse Tai kunagine kuninganna Sunanda Kumariratana uppus 1880. aastal oma alamate silme all. Põhjus oli selles, et kuninganna oli püha ja puutumatu ning alamad ei saanud teda päästa.

1785. aastal leidis aset maailma esimene õhuõnnetus. Kuumaõhupallide pioneerid, prantslased Jean-François Pilâtre de Rozier ja Pierre Romain tegid enda ehitatud õhupalliga lennu, kuid kukkusid alla.  

Esimene lennuõnnetuses hukkunu oli ameeriklasest leitnant Thomas Selfridge, kes kaotas elu 1908. Ta oli lennukis, mille piloot oli kuulus lennunduspioneer Orville Wright.

Üks iirlanna suri 2008. aastal pärast koeraga seksimist. Naise surnukeha lahkamine ei andnud vastust, mille tõttu ta suri, kuid arvatakse, et ta oli koertele allergiline.

1919. aastal toimus USAs Bostonis melassitehases õnnetus, milles lõhkes melassimahuti. Melass voolas läbi linna kiirusega 56 kilomeetrit tunnis, tappes 21 inimest ja vigastades 150 inimest.

USAs Bostonis hukkus 1919 melassitehase õnnetuses 21 inimest ja 150 sai vigastada
USAs Bostonis hukkus 1919 melassitehase õnnetuses 21 inimest ja 150 sai vigastada Foto: / AP/Scanpix

1814. aastal kaotas Londonis elu kaheksa inimest, kes uppusid õllepruulikoja pruulimisvaatide katkiminemise tagajärjel. Londoni tänavatel voolas siis üle 400 000 liitri õlut.

Need on vaid osa sajandite jooksul aset leidnud rumalatest surmadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles