Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad lauludest ehitasid silla endale
ja tasahilju astusid sammukese sillale.
Sild jäi seisma kindlana,
see tõesti suutis raskust taluda.
Nad viskasid mündi jõe laintesse
ja nimedki siis kraapisid sillapiirdele
ja oma soovi ühise
nad kirjutasid sinna juurde veel:
«Sügistuul ja talvgi,
meid häirida ei saa,
sest me elu on ju suvi!
Kui jõe lauluga
omad laulud liita saab,
siis ka talv ei suuda elu jäätada!»
Nad vaatasid sillalt jõelaintesse
ja taipasid, et see on nende elutee.
Kas üldse aega mõõta saab,
las lained vabalt merre voolata!
Karmid tormid silla puruks lööks,
tuulgi selle olematuks teeks.
Kuid sild jääb kindlalt paigale
ja jääb ka teave sillapiirdele.
«Sügistuul ja talvgi,
meid häirida ei saa,
sest me elu on ju suvi!
Kui jõe lauluga
omad laulud liita saab,
siis ka talv ei suuda elu jäätada!»