Ajakirjanik Kadri Kuulpak: feministide loogika – kõik on võrdsed, naised võrdsemad

Naiste marss Tallinnas.

FOTO: Sander Ilvest

Postimehe ajakirjanik Kadri Kuulpak otsustas Tallinnas toimunud naistemarsist inspireerituna välja tuua mõned feministide seas levivad loogikavead. Loe, mida Kadri Kuulpak sellest kõigest arvab.

Peamine põhjus aga, miks on naiste osakaalu võrdsustumist rahvaesindajate seas utoopiline nõuda, peitub selles, et mehed ja naised teevad tööelus erinevaid valikuid. Seda täiesti vabast tahtest. Neid otsuseid uuritakse psühholoogias isiksusejoonte niinimetatud suure viisiku mudeli alusel. See kirjeldab inimese iseloomu viie faktori kaudu: avatus kogemusele, meelekindlus, ekstravertsus, leplikkus ja neurootilisus.

Just need isikuomadused teevadki mehest tõenäolisema kandidaadi firmajuhi või tipp-poliitiku kohale. Hiljaaegu rääkis peaministri büroo juht intervjuus ERR-ile, et magab öösiti viis tundi ja on sellise tempoga töötanud üle kümne aasta. Enne peaministri büroosse tulekut töötas Tanel Kiik korraga kahel ametikohal riigikogu aseesimehe nõunikuna ja kinnisvaraettevõttes juhatuse liikmena. Samal ajal lõpetas Kiik ülikooli ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal, cum laude.

Viies feministide üldise võrdsusnõude äärmusse, võiks küsida, miks ei nõua keegi meestega võrdselt naisi kaevandustesse maaki murdma, metalliahjude juurde rauda valama, ehitusplatsidele tsementi segama või tormisele merele kala traalima. Kurba nalja tehes lahendaks see ehk veel ühe feministide mure, mis seisis naiste marssi tutvustavas tekstis: «On võimalik ühtlustada sugudevahelist oodatavat eluiga.»

Feministliku vahu kloppimise asemel võiks parem vaadata, kas naistel ja meestel on ühiskonnas võrdsed võimalused ja mitte muretseda, et mehed ja naised teevad neis tingimustes erinevaid valikuid. 

Loe pikemalt Kadri Kuulpaki mõtteid ja argumente Postimehest.

Tagasi üles